Miks ei esitanud Eesti prokuratuur süüdistust Danske panga juhtkonnale?

15.11.23, Tallinn. Danske panga kohtuprotsessi teisel istungil alustati kirjalike tõendite uurimisega. Juhtiv riigiprokurör Maria Entsik. Foto: Taavi Sepp

Danske panga süüasjas mõistetakse Eestis kohut suhtehaldurite üle, kes süüdistuse kohaselt pesid läbi Danske panga Eesti haru 1,6 miljardit dollarit. Prokuratuuri selgitusel said Eestis süüdistuse panga töötajad, sest Taanis asuva panga juhtkonnaga tegelesid Taani ja USA. Samuti poleks olnud õiguslikult võimalik Eesti filiaalile süüdistust esitada.   

Harju maakohtus alanud Danske panga juhtumis on nüüdseks toimunud juba mitu istungit ning seni on esitatud vaid kirjalikke tõendeid. Kui möödunud kolmapäeval esitas prokuratuur kohtule muu seas näiteks Danske sisekorda, reegleid ja struktuuri sätestavaid dokumente, siis neljapäeval esitati süüaluste ja teiste töötajatega seonduvaid töölepinguid ning ametijuhendeid.

Kriminaaluurimine Danske suhtehaldurite vastu algas juba kuus aastat tagasi. Süüdistuse kohaselt panid Juri Kidjajev, Erik Lidmets, Jevgeni Agnevštšikov, Mihhail Murnikov, Marko Teder ja Natalja Komarova aastatel 2007–2015 Danske Bank Eesti filiaalis ühiselt toime suures ulatuses rahapesu. Lidmetsa süüdistatakse lisaks tulirelva ja selle oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistatavad töötasid Danske Banki Eesti filiaali privaat- ja välispangandusosakonnas, neist Kidjajev selle juhina. Kohtueelses menetluses kogutud tõendite andmeil osutasid süüdistatavad rahapesuteenuseid vähemalt 1,6 miljardi USA dollari ja kuue miljoni euro ulatuses. Raha pärines aga maailma eri paigus toime pandud kuritegelikust tegevusest.

Materjale on senise paari istungi jooksul kohtule esitatud juba sadade lehekülgede kaupa ning usutavasti on Danske kaasuse näol ees ootamas tõeline mammutistung, sest kohtuistungeid on peaaegu aasta aja peale planeeritud ligi 80. Ehkki lõviosa kriminaalasja sisust ning erinevatest tahkudest jõuab avalikkuse ette, tõstatub juba praegu küsimus – miks kohtu all on Danske suhtehaldurid, aga mitte kohaliku filiaali või Taani emaettevõtte juhid? Selle küsimuse tõstatasid avaistungil ka süüaluste kaitsjad.

Prokuratuuri selgitusel on selleks mitu põhjust. Kõige olulisemana tuleb märkida, et Eesti seaduste kohaselt ei oma ettevõtte filiaal iseseisvat õigusvõimet, ehk filiaalile eraldi süüdistust esitada ei saa. Süüdistuse esitamine on võimalik juriidilise isiku kui emapanga vastu. Riigiprokurör Maria Entsik lisas Postimehele asja selgitades, et pärast rahapesuskandaali puhkemist sulges Danske Bank A/S oma Eesti filiaali, nii et isegi kui seadus võimaldaks filiaalile süüdistust esitada, pole siin enam juriidilist keha, kelle vastu seda teha.

Entsik märkis, et kui Eestis kunagi kriminaalmenetlust alustati, alustati samal ajal seda ka Taanis ning kahe riigi vahel moodustati uurimisrühm. Kokkuleppe kohaselt kohustus Taani uurima ja kohtu ette viima Taani pinnal toimunu, st emapanga ja selle kõrgema juhtkonna toime pandu, ning Eesti kohustus välja selgitama nende vastutuse, kes on tegutsenud Eestis. «Taanis füüsilisi isikuid üldse vastutusele ei võetud ja esitati süüdistus ainult panga vastu. Pank nõustus maksma Taani Kuningriigile 600 miljonit dollarit,» lisas ta. Samal ajal algatati Danske panga üle ka protsess USAs. Neis protsessides on Danske pank süü omaks võtnud ning lubanud maksta kokku 2 miljardit dollarit trahvi, millest suurusjärgus 600 miljonit dollarit läheb Taanile ja ülejäänud USA-le. Ligikaudu aasta tagasi toimunud läbirääkimiste tulemusel, mis toimusid USA ja Eesti prokuratuuri vahel, on USA nõustunud konfiskeeritud rahast 50 miljonit dollarit üle andma Eesti Vabariigile ja on seda ka poliitilisel tasandil praeguseks kommunikeerinud. Raha üleandmise aluseks on USAs kehtiv regulatsioon, mis võimaldab USA-l omaalgatuslikult tänutäheks olulise koostöö eest konfiskeeritud kriminaaltulu abi osutanud välisriigile jagada.

Kui juriidilises mõttes esitati USAs pangale süüdistus lihtsustatult öeldes selle eest, et Danske pank esitas USA-le valeandmeid, et omandada õigust dollaritehingute tegemiseks, heidetakse Eesti filiaali töötajate puhul neile ette, et nad pakkusid Danske panga klientidele raha eest rahapesuteenuseid: müüsid klientidele äriühinguid, mille struktuur võimaldas tegelikke kasusaajaid varjata, nõustasid, kuidas panga rahapesukontrolli vältida, müüsid võltsitud dokumente, mis võimaldaksid ülekandeid pangas või aktsepteerisid selliseid dokumente, pakkusid tasu eest võimalust raha teise ühingu kontole üle kanda, ilma et ülekande taga oleks sisulist majandustehingut olnud. Sellel aktiivsel tegevusel on süüdistuse etteheite põhiline rõhk. Kogutud tõendite kohaselt tehti seda teiste panga struktuuriüksuste eest varjatult ning pole suudetud tõendada, et teised filiaali töötajad oleksid tegevust märganud.