Ekspert: Kallas pole ütlemise hetkel alati ratsionaalne, vaid pigem emotsionaalne

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Mihkel Maripuu

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Liina Kersna märkis Kaja Kallase poolt valitsuse pressikonverentsil kõlanud väljaütlemist kommenteerides, et avalikkusele esinedes tuleb alati arvestada, kui suure auditooriumini see jõuab. Kommunikatsiooniekspert Mart Soonik tõdes, et peaministrile antakse selles vallas head nõu, kuid on iseaasi, kas ta võtab seda alati kuulda.

Endine haridusminister, praegu riigikogus Reformierakonna fraktsiooni üks kahest asejuhist Liina Kersna märkis, et peaminister pidanuks arvestama auditooriumiga, kelle kõrvu tema öeldu jõuab.

«Nii nagu riigikogu liige räägib riigikogu puldist rahvaga, mitte vaid saalis istuvate kolleegidega, räägib avaliku võimu esindaja läbi ajakirjaniku samuti alati rahvaga, mitte üksnes konkreetse ajakirjanikuga,» tähendas Kersna.

«Näiteks, andes intervjuu Aktuaalse kaamera ajakirjanikule, räägitakse tegelikult keskmiselt 160 000 inimesega. Sellega tuleb intervjuu andjal, eriti poliitikul, alati arvestada.»

Kommunikatsioonieksperdi ja Tallinna ülikooli õppejõu Mart Sooniku sõnul tuleb sellise käitumise juuri otsida lapsepõlvest. «Täna on meie peres lein. Lahkus laps, kes veel ei jõudnud oma elu elada,» sedastas Soonik. «Sellest tuginedes. Kui küsite, millest tekib käitumine, siis selle juured ongi lapsepõlvest. Mõningane mänguline arrogants küllap Kaja Kallase lapsepõlvest samuti. Ta ei ole sel ütlemise hetkel alati ratsionaalne. Pigem emotsionaalne.»

Mis puutub peaministrit kommunikatsiooni alal nõustavaid inimesi, siis arvas Soonik, et nõuandjad on pädevad, kuid iseasi on, kas Kallas neid kuulab. «Talle antakse head nõu, aga ta ei võta seda alati kuulda,» märkis Soonik.

Roheliste esimees Evelyn Sepp leiab, et kui vaja, tuleb õpetajate palganõudmisi ka teistel streikidega toetama hakata.

«Kaja Kallase heietus sellest, mida õpetajad veel peale oma töö tegema peavad, oli lihtsalt närune ja alandav,» kirjutab Sepp sotsiaalmeedias. «Olen terve oma elu kodus kõrvalt näinud, mida tähendab olla õpetaja.»

Sepp kirjutab, et ei suuda ette kujutada end lausumas selliseid sõnu ja mõtlemas selliseid mõtteid nagu peaminister.

Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates, et õpetajate palkade suurendamiseks peaksid nad streikimise ajal ka inimesi veenma automaksu toetama.

«Kui nad samal ajal, kui nad streigivad, käivad ringi ja veenavad inimesi automaksu toetama või suuremas mahus seda vastu võtma, et tekiks need vahendid, et me saame tõsta õpetajate palka veelgi rohkem,» selgitas peaminister ERR-i ajakirjanikule.

Kallas lisas, et ükskõik kui kaua ka õpetajad ei streigiks, ei too see nende palga tõstmiseks lisaraha. Siiski möönis Kallas, et õpetajana oleks ta reedese hoiatusstreigi eel raske valiku ees, kuna lisaks palganõudmisele tuleks vaadata ka riigi praegust panust hariduselu edendamisse.

«Ühest küljest tahaks olla solidaarne oma kolleegidega ja streikida, teisest küljest vaataksin numbritele otsa ja konstateeriksin, et eelmisel aastal tõusis õpetajate palk 24 protsenti. Samal ajal erasektoris tõusis palk keskmiselt kümme protsenti. Enamikul Eesti inimestel pole sellist palgatõusu ette näidata,» ütles Kallas.

Peaminister rõhutas ka, et koalitsiooni lubaduse järgi tõuseb õpetajate palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast aastaks 2027, kuid esialgu on alles aasta 2023.