Sõlmküsimus ⟩ Miks eestlased streigivad justkui moepärast?

Kollaste vestide nime all tuntud ametiühinguliikmete meeleavaldajad Pariisi tänavatel aastal 2019. FOTO: Michel Euler/AP/Photo/Scanpix Foto: Michel Euler

Streigid lennuliikluses ja ühistranspordis on eestlastele ebamugavusi tekitanud vist rohkem võõrsil kui kodus. Samal ajal, kui Soomes käib pea kuuajaline streigilaine, korraldasid Eesti õpetajad tunniajalise hoiatusstreigi, mis igapäevaelu suurt ei mõjutanud. Miks eestlased häälekalt oma õiguste eest ei seisa?

Hirm hoiab inimesi tagasi, leiab Eesti Sõltumatu Meremeeste Ametiühingu pikaajaline esimees Jüri Lember.​ «Eks see seitsesada aastat orjapõlve ja siis veel viiskümmend aastat Nõukogude okupatsiooni ongi põhjused, miks Eesti inimesed on streikimisest kõrvale jäänud,» ütleb Lember. «Meist on ikka moonakad tehtud. Pigem hääletatakse jalgadega. Selle asemel, et oma töötasu eest võidelda – mis viib ka seda ettevõtet edasi –, kas lahkutakse töölt või Eestist. Siinsetel inimestel ei ole oma maa ja töö suhtes peremehe tunnet.»

Lember on pikalt piike murdnud laevafirmaga Tallink, viimane meremeeste hoiatusstreik korraldati aasta tagasi. Probleemideks on ikka ja alati palk ning töötingimused ja tööohutus. Meremeeste õiguste eest seismise teeb Lemberi hinnangul kergemaks koostöö Soome ametikaaslastega. «Ikka on hea asju ajada organisatsioonidega, millel on juba pikk ajalugu ja töökord paigas. Eesti riik on ju alles nii noor,» märgib Lember.