Päevatoimetaja:
Marek Kuul

KUIDAS, KEDA JA MILLAL? Kõik, mida peaks teadma enne 2024. aasta eurovalimistel hääletamist (2)

Rahvas ootab eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste ajal 2019. aasta 26. mai õhtul Brüsselis parlamendihoone juures tulemuste selgumist. Foto: JULIEN WARNAND / EPA / Scanpix
Copy

Enam kui 448 miljonit eurooplast järgmised viis aastat esindava Euroopa Parlamendi uus koosseis valitakse 2024. aasta juunis. Kuidas aga valimised peetakse ja mis juhtub pärast neid?

Millal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised?

Euroopa Parlamendi valimised peetakse 6.–9. juunil 2024.

Enamikus riikides toimuvad valimised vaid ühel päeval, kuid valimispäev erineb riigiti, nagu erineb pisut ka valimiskorraldus.

 

Kes saavad Euroopa Parlamenti valida?

Igal ELi kodanikul on üks hääl. ELi kodanikud, kes elavad väljaspool päritoluriiki, võivad hääletada elukoha liikmesriigis ehk Eestis saavad hääletada siin püsivalt elavad ELi kodanikud ja mujal ELis elavad Eesti kodanikud saavad hääletada elukohariigis.

Enamikus ELi maades on hääleõiguslikud 18-aastased ja vanemad kodanikud, kuid mõni riik on valimisiga noorte suuremaks kaasamiseks langetanud.

16-aastased

  • saavad Euroopa Parlamenti valida Austrias, Belgias, Maltal ja Saksamaal. Belgias peavad 16- ja 17-aastased hääletamist eraldi taotlema, sest valijana registreerimise järel muutub hääletamine ka kohustuslikuks.

17-aastased

  • saavad Euroopa Parlamenti valida Kreekas.
Laps ootab hääletuskabiini juures Rumeenias Bălenis eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste ajal 26. mail 2019.
Laps ootab hääletuskabiini juures Rumeenias Bălenis eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste ajal 26. mail 2019. Foto: Vadim Ghirda / AP / Scanpix

Kes saavad Euroopa Parlamenti kandideerida?

Valimistel kandideerivad liikmesriikide erakonnad või üksikisikud.

Euroopa Parlamendi valimistel saavad kandideerida kõik kandideerimisealised ELi kodanikud. Need ELi kodanikud, kes elavad väljaspool päritoluriiki, saavad kandideerida elukoha liikmesriigis. Samas ükski isik ei tohi korraga kandideerida enamas kui ühes liikmesriigis.

Enamikus ELi maades saavad kandideerida 18-aastased ja vanemad kodanikud, kuid mõni riik rakendab kõrgemat kandideerimisea alampiiri.

Vähemalt 21-aastane

  • peab Euroopa Parlamendi valimiste kandidaat olema Belgias, Bulgaarias, Eestis, Iirimaal, Küprosel, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Tšehhis.

Vähemalt 23-aastane

  • peab Euroopa Parlamendi valimiste kandidaat olema Rumeenias.

Vähemalt 25-aastane

  • peab Euroopa Parlamendi valimiste kandidaat olema Itaalias ja Kreekas.

Kuidas jagunevad Euroopa Parlamendis saadikukohad?

Euroopa Parlamendi liikmete arv pannakse paika enne valimisi ja neid ei tohi olla rohkem kui 751. Praegu on parlamendis 705 saadikut, kuid 2024. aasta valimiste järel kasvab Euroopa Parlament 15 koha võrra ehk 720 saadikule.

Kohtade jaotuse aluseks riigiti on kahaneva proportsionaalsuse põhimõte, mis tähendab, et väiksemad liikmesriigid saavad endale elaniku kohta rohkem esindajaid kui suuremad liikmesriigid. Kõige väiksemad liikmesriigid saavad parlamendis 6 kohta, kõige suurem aga 96.

 

Kuidas selguvad iga riigi esindajad Euroopa Parlamendis?

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad proportsionaalse esindatuse põhjal, kasutades nimekirjasüsteemi. Eri riigid rakendavad suletud nimekirja või avatud ehk eelisnimekirja, või üksiku ülekantava hääle meetodit.

Miks on oluline minna Euroopa Parlamenti valima?

Euroopa Parlamendi valimistel on kõigil hääletusealistel kodanikel võimalik ühiselt otsustada ELi tuleviku üle ning anda oma panus sellesse, milliseid õigusakte parlamendi järgmine koosseis vastu võtab.

Euroopa Parlamendis vastu võetud õigusaktid puudutavad suure osa liidu elanike igapäeva mõjutavaid teemasid: keskkond, julgeolek, ränne, sotsiaalpoliitika, tarbijaõigused, majandus, õigusriik ja palju muud.

See, kelle ELi kodanikud saadavad end Euroopa Parlamenti esindama, mõjutab ka tulevase Euroopa Komisjoni valimist.

Mis juhtub Euroopa Parlamendi valimiste järel?

Pärast tulemuste selgumist koonduvad uued parlamendiliikmed fraktsioonidesse, mis ühendavad eri liikmesriikidest valitud, kuid sarnaste poliitiliste vaadetega liikmeid. Fraktsioone võib parlamendikoosseisu ametiaja jooksul ka juurde moodustada.

Esimesel valimisjärgsel täiskogul valivad Euroopa Parlamendi liikmed endale presidendi. Seejärel valib parlament Euroopa Komisjoni presidendi, küsitleb ükshaaval volinikke ning kinnitab ametisse komisjoni täiskoosseisu.

Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu avaistung 2. juulil 2019 Strasbourgis.
Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu avaistung 2. juulil 2019 Strasbourgis. Foto: Fred Marvaux / Euroopa Parlament
Tagasi üles