Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

INTERVJUU Koolijuhtide ühenduse esimees: streik on märk suurest pettumusest valitsuses (2)

Copy
Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht loodab, et tänane hoiatusstreik paneb valitsuse nägema meie hariduselu süsteemseid probleeme.
Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht loodab, et tänane hoiatusstreik paneb valitsuse nägema meie hariduselu süsteemseid probleeme. Foto: Margus Ansu

Tänase õpetajate hoiatusstreigi eestvedajaks on õpetajaid esindav Eesti Haridustöötajate Liit, millega koolijuhid kui tööandjate esindajad otseselt seotud ei ole, kuid nad elavad õpetajate võitlusele kaasa ega tee sellele enamasti mingeid takistusi.

Tartu Erakooli juht ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht ei ole rahul sellega, et hariduse süsteemne juhtimine on riigis puudulik ning kõrgemal tasandil langetamata otsuste tagajärjed jäävad koolide kanda.

Miks õpetajad streigivad?

Rahulolematus on seotud eelkõige sellega, et riigi tasemel on kogu aeg räägitud, kui oluline on haridus ja et õpetajate töötasu on prioriteet. Kuid pärast valimisi kõik ununeb või tulevad uued prioriteedid, nagu see, et eelarve peab olema tasakaalus. Praegu aga ärritab see, et nende probleemide lahendamine lükatakse kooli kraesse. Öeldakse õpetajatele, et teil ju palk tõuseb, teistel üldse mitte.

Vastandatakse teiste riigipalgalistega?

Just nimelt. Selline vastandamine tekitab koolikogukonnas ärritust. Mõistame ühiskonna vajadusi, kuid häirib valimiste-eelne konsensuslik lubamine – kui tähtsad on haridus ja õpetajate palk –, samas kui otsustamishetkedel prioriteedid muutuvad. Riigikaitse alal võeti ühiskonna tasandil vastu otsus, et see on meile tähtis, ning selle rahastamise osakaalu tõsteti. Argumendina nõudmiste vastu kasutatakse tõsiasja, et Eesti on hariduse osakaaluga SKTst Euroopas viiendal kohal. Me ei saa aga unustada, et Eesti haridus ongi võrreldes muu maailmaga olnud tulemuslikum. See on panuse hind. Ühiskonna ootus koolidele ja õpetajatele on aga järjest kasvanud.

Tagasi üles