Rahanduskomisjon ei jõudnud riigieelarve muudatusettepanekute osas kokkuleppele

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu rahanduskomisjon vaatas täna läbi muudatusettepanekud, mis olid laekunud riigieelarve eelnõule. Lõplikud otsused langetatakse aga alles järgmisel nädalal. 

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) sõnas Postimehele, et esitatud muudatusettepanekuid veel vaagitakse. «Mis puudutab järgmise aasta riigieelarvet, siis kõik muudatusettepanekute esitajad on saanud oma ettepanekuid tutvustada,» selgitas Akkermann ning lisas, et kui osa muudatusettepanekuid kattuvad, siis osa välistab üksteist. Ametliku seisukohani loodetakse jõuda järgmise teisipäeva istungil.

Sajad ettepanekud

Rahanduskomisjonile laekus järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule fraktsioonidelt ja eraldi riigikogu liikmetelt kokku sadu muudatusettepanekuid.

«Otsuste langetamisel tehtud ettepanekute üle võtame arvesse nende sisu vastavust eelarves püstitatud eesmärkide saavutamisele ja missugused on pakutud katteallikad,» ütles Akkermann eelmine nädal. Ta selgitas, et ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Samuti ei või ettepanekud põhjustada riigieelarve puudujäägi suurenemist.

Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega, kasvavad tulud 1,2 miljardi euro võrra ehk 7,7 protsenti. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 miljardit eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 miljardit eurot ehk 4,9 protsenti.

Tuleva aasta eelarve puudujääk jääb struktuurselt -1,2 ja nominaalselt 2,9 protsendile SKTst. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKTst.