INTERVJUU ⟩ Jonatan Vseviov: Eesti-sugused väikeriigid võivad olla kriitilistel aegadel mõjukad

Me ei saa enam lubada endale luksust olla oma välispoliitikas üksnes Euroopa-keskne, ütleb välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Foto: Mihkel Maripuu

Kõik need, kes muretsevad selle pärast, kas Euroopa riigid hakkavad Venemaa peetavast sõjast Ukrainas väsima, püstitavad vale küsimuse, sest omaenese eksistentsi eest seismise küsimuses väsida ei saa ja ei tohi, ütleb välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, endine Eesti suursaadik USAs.

Mis on meile praeguses maailma suurte muutuste tuules tähtsaim küsimus?

Püsida läänes ja et lääs jääks üleüldse püsima. Mitte miski ei ole maailmas iseenesest mõistetav. Ei ole iseenesest mõistetav Eesti omariiklus, kuulumine sellesse väärtus- ja poliitilisse ruumi, mis on meie koduks, ega ka mitte selle väärtus- ja poliitilise ruumi allesjäämine nendes turbulentsetes arengutes, mis on maailmas parajasti käimas ja mis tõenäoliselt 21. sajandi edasi liikudes aina süvenevad. Nii et tuleb pingutada.

Pingutamine ei tähenda meie puhul mitte ainult materiaalsete ressursside suunamist oma julgeoleku tagamisse, mis on väga oluline, sest me jääme alati väikeriigiks. Meie peamine ressurss on intellektuaalne. Ja lisaks julguse ressurss.

Oleme tundnud põhjendatult uhkust – ka Ukraina sõja kontekstis – selle üle, et Eesti on paljudes lääne poliitikaprotsessides olnud eestvedaja rollis. On väga tähtis, et oleksime seda ka edaspidi. Sest mõju ei ole üks ühele suurusest tulenev. Sugugi mitte kõik mõjukad riigid ei ole need, mis on rahvaarvu, majanduse, sõjaväe suuruselt esirinnas. Ka väikeriigid võivad olla mõjukad, eriti lühikestel kriitilistel perioodidel. Teame Islandi tohutut mõjukust siis, kui oli aeg tunnustada Eestis iseseisvust. Või Luksemburgi mõjukust Euroopas.

Mõjukus eeldab eestvedamist, aga eestvedamine tähendab seda, et niikaua kuni sina eest vead ja teised pole veel järele tulnud, oled sa üksi. Ja üksi olek on väikeriigil alati keeruline ja mitte loomupärane koht. Et seda teha, nõuab julgust – julgust igalt Eesti esindajalt rahvusvahelisel areenil, igalt diplomaadilt, igalt ametnikult, igalt poliitiliselt liidrilt, olgu Euroopa Ülemkogus või mujal.

Praegu on alanud keerulised ajad. Need ajad lähevad tõenäoliselt enne keerulisemaks, kui jõuavad minna mittekeeruliseks. Julgus on vajalik, et olla eestvedaja ja aktiivne, mitte üritada peita ennast ajaloo eest ära. Teame omaenda ajaloost, et ajaloo eest ennast ära ei peida, nähtamatuks end ei muuda. Me kas kujundame ise nii palju, kui vähegi suudame, tuleviku ajalugu või oleme tuleviku ajaloo ohvrid.