Vaidluskoht: kas kunagised kuriteod peaksid kodakondsuse saamise välistama?

Kas korduvalt kriminaalkaristuse saanud inimestele kodakondsuse andmise suhtes peab olema nulltolerants või mitte? Arvamusi on erinevaid. Foto: Mihkel Maripuu

Taas lõkkele löönud arutelu korduva kriminaalkaristusega inimestele kodakondsuse andmise üle pakub nii mõnegi keerulise moraalse dilemma.

Eelmisel nädalal ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE) ERRile, et valitsuse poliitika on suunatud sellele, et siin elavad inimesed loobuksid Vene kodakondsusest. «Mida vähem elab Eestis Vene kodanikke, seda parem,» sõnas ta.

Ühelt poolt oleks inimlikult võib-olla põhjendamatu inimest nooruses tehtud pisemate kuritegude eest ka aastakümneid hiljem karistada ning kodakondsusest ilma jätta, eriti kui ta on Eestis sündinud ning hilisemas elus eeskujulikult käitunud. Seda vaadet toetab ka endine siseminister ja pikaaegne politseiametnik Kristian Jaani. «Kui on veendumus, et inimene on varasemas elus eksinud ning on järgnevas elus väga palju muutunud, siis miks mitte anda teine võimalus,» rääkis ta ja meenutas enda ministriameti näitel, et loomulikult olid mõned mineviku kuriteod, kus erandi tegemist ei võetud isegi kaaluda.