/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/17/15327326t1h411e.jpg)
Tehisaru jõudmisel ülilühikese ajaga massidesse oli peamine roll ettevõtte OpenAI ühel kaasasutajal ja tegevjuhil Sam Altmanil, kes tõusis sellest valdkonnast huvitatute seas vaat et pooljumaluseks.
100 NÄGU ⟩ Samuel Altman: viis tehisaru massidesse
2022. aasta 30. novembril sai kõikidele kättesaadavaks tehisaru tehnoloogiat arendava OpenAI loodud vestlusrobot ChatGPT. Juba 2023. aasta jaanuaris oli sel üle 100 miljoni kasutaja, mis tegi tast kõigi aegade kiireimini kasvava kasutajate arvuga tarkvararakenduse.
Kogu seda edu on seostatud Sam Altmaniga, kelle iga sõna järele janunesid nii ajakirjanikud kui seadusandjad, kui ta möönis võimalikke viltuminemise võimalusi ning kutsus üles tehisaru reguleerima.
Kui üldiselt on infotehnoloogia- ja riskikapitalistide kommuun jagunenud kaheks – ühed, kes hoiatavad tehisaru võimalike ohtude eest, ja teised, kes rahustavad ja ohtu eriti ei näe –, siis Altman kiirustab tehnoloogia arendamist takka, kuid näeb ka ohtusid.
Viimane võis olla üks põhjus, miks OpenAI nõukogu otsustas 17. novembril Altmani ootamatult päeva pealt tegevjuhi ametikohalt vallandada. See põhjustas infotehnoloogia sektoris täieliku šoki, aga tõi välja ka vastuolu nõukogu ja ettevõtte aktsionäride vahel.
Nimelt asutati OpenAI 2015. aastal mittetulundusühinguna, äriühing loodi mõni aasta hiljem selle tütarettevõttena. Nii juhtuski, et OpenAI nõukogus polnud Altmani vallandamise ajal mitte ühtegi aktsionäride esindajat. Nõukogus oli küll Altman, aga temal OpenAIs osalust ega ka optsioone ei olnud. Esindajat ei olnud nõukogus ka Microsoftil, kes on paigutanud ettevõttesse kokku 12 kuni 13 miljardit dollarit ja kellele kuulub 49 protsenti ettevõttest.
Nii ettevõtte seest kui ka Microsoftist avaldati nõukogule survet Altman tagasi tööle võtta. Kaos kestis kokku viis päeva. 21. novembril naases Altman endisele ametikohale ning ettevõtte nõukogu vahetati välja.