100 NÄGU ⟩ Pärt Uusberg: puudutab noori hingi

Pärt Uusberg Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Laulupidu on eestlaste ja eestluse jaoks nähtamatu tasakaalutelg, mis on põlvkondade vältel inimesi sisemiselt paika loksutanud ja rahvusromantiliselt meelestanud. Noorte laulupeo üldjuht Pärt Uusberg oli selle peo kangelane.

Kolmeteistkümnes (mis number!) noorte laulupidu tõi korraks tuttavliku stabiilsuse tagasi – ühtedele proovide ja esinemistega, teistele suurepärase kontserdiga, millega laulupeo üldjuht, dirigent ja helilooja Pärt Uusberg võis õigusega rahule jääda.

Koroonaapokalüpsise ja sõjahinguse ajal visiooniga koostatud kava «Püha on maa» ellurakendamine nõudis kindlasti kindlat meelt. Ei võta katk ega tapatalgud eestlastelt usku ja tahtmist hoida koorimuusikat au sees.

Laulupeo loomisprotsess pole kerge, sest pea igal eestlasel on arvamus, mis laul peaks kindlasti repertuaaris olema. Lisaks kohustuslikud esinemised prožektorite säras ja aruandmised ka kõige veidramate mõtete kohta, nagu: kas ei peaks patriootlikke noote mahendama ja ehk mõne teise maa keeli samuti laulukaare alla lubama. Milline keel oleks nii väärikas ja tähelepanuväärne, et suudaks eesti keelega ruumi jagada? «Ma väga loodan, et eesti keel kestab igavesti, aga kas see nii ka on, sõltub meist, selle keele kandjatest,» ütles Pärt Uusberg laulupeoaegses intervjuus. Loodetavasti ei valmista me selle ülesande täitmisel tulevikus iseendale pettumust...