100 NÄGU ⟩ Vladimir Putin: sõjakurjategija, kes tunneb end koduselt terroristide ja paariate seas

Venemaa president Vladimir Putin. Foto: ARTEM GEODAKYAN / AFP / Scanpix

Olenemata kuulujuttudest 71-aastase Venemaa valitseja Vladimir Putini halvast tervisest või koguni surmast, juhib ta endiselt riiki ja pea kaks aastat kestnud agressioonisõda Ukraina vastu.

Tänaseks pole aga Venemaa mitte ainult rahvusvaheline paariariik, vaid ka nende liider on rahvusvaheliselt tagaotsitav sõjakurjategija, kelle peab tabamisel Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC) üle andma. Vahistamismääruse mõju näitas Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud BRICSi tippkohtumine, millest Putin kõrvale jäi.

Kuna üldine rahvusvaheline kogukond on Putini isoleerinud, leiab ta lohutust endasuguste – Hamasi, Iraani, Põhja-Korea, Hiina ja teiste kurjategijate või autoritaarsete liidrite seltskonnast.

Sisepoliitiliselt oli Putini režiimi üks raskeim väljakutse juunis toimunud Wagneri juhi Jevgeni Prigožini marss Moskva suunas, mis näitas, et Putini jalgealune ja kontroll riigi üle pole keset vaevalist Ukraina sõda sugugi kindel. Kuigi Prigožin suudeti peatada, õnnestus tema võitlejatel suurema vastupanuta jõuda Moskvale vägagi lähedale.

Osava ja halastamatu riigimehena, kes on loonud täielikult endast sõltuva režiimi, õnnestub Putinil trooni hoida ning talle ebalojaalsed isikud leiavad end vangikongist või oma lõpu rõdudelt või isegi lennukiga alla kukkudes.

Kuidagi peab Putin end võimsa riigijuhina näitama ja selleks vehib ta tuumanupuga – vaatab massiivse tuumalöögi andmise harjutusi ja taganeb erinevatest tuumarelvade lepetest.

Kuigi Vene valimiste juurde käib manipulatsioon ja tulemuste võltsimine, ning küsitluste kohaselt toetab enamus Vene rahvast Putinit, peab ta märtsis toimuvatel presidendivalimistel siiski näitama, et tal on endiselt rahva toetus.