:format(webp)/nginx/o/2023/10/28/15684535t1h6eca.jpg)
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu seisis enne 7. oktoobrit õhukesel jääl – tema aastat varjutasid korruptsiooniskandaalidega seotud kohtuasjad ja äärmiselt suurt poleemikat tekitanud kohtureformi plaan. Siis puhkes sõda ja varasemad probleemid lükati tagaplaanile.
Hamasi jõletu rünnak ei ühendanud siiski rahvast Netanyahu selja taha, nagu tavaliselt võib sõjaaja juhtide puhul eeldada. Pigem tõstsid pead valusad küsimused, kuidas juudiriigi luure ja sõjavägi sellist veretööd ei suutnud ette näha.
Juba nädal pärast Hamasi rünnakute algust tegi mitu endist Iisraeli poliitikut ning sõjaväe- ja luureametnikku Netanyahule üleskutse tagasi astuda. Juudiriigi relvajõudude ülemjuhataja nimetas Netanyahu valitsust düsfunktsionaalseks.
Ka rahvas nõuab vastuseid. Oktoobris märkis 80 protsenti iisraellastest, et ootab Netanyahult juhtunu tõttu vastutuse võtmist. 56 protsenti aga arvab, et Netanyahu peaks sõja lõppedes ametist lahkuma.
Peaministrit ei näita heas valguses ka sõja ajal tehtud otsused, milles on analüütikute sõnul näha enda poliitilistele huvidele keskendumist. Omaette küsimus on muidugi see, kuidas mõjutas 16 aastat valitsusjuhi ametit pidanud Netanyahu tegevus praeguse olukorra tekkimist. Selliseid küsimusi on palju ja kriisi vaibudes need vaevalt kaovad.
/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)