Keskkonnaamet teatas, et on kätte saanud saatelehed Saksamaa põllumajandusministeeriumist, mis kinnitavad, et Saksamaalt on Eestisse toodud Eestist pärit seemnetest kavavatatud taimi.
Keskkonnaamet: veendusime Eestisse toodavate metsataimede päritolus (1)
Postimees kirjutas juulis, et Eesti metsataimede kasvatajad olid toonaseks juba üle poole aasta juhtinud keskkonnaameti ja -ministeeriumi tähelepanu sellele, et Eestisse tuuakse Saksamaalt metsataimi, millel on puudu oluline, kogu Euroopa liidus nõutud päritolutõend.
Tegu on kohapeal kontrolli teostava ministeeriumi tõendiga selle kohta, et Saksamaa taimekasvatusettevõte on saanud Eestist metsapuude seemned, kasvatanud nendest seemnetest teatud koguse istikuid ja saatnud Eestisse oma partnerettevõttele.
Tõend on oluline garanteerimaks, et Eestisse istutataks meie keskkonda sobivad istikud, mitte võõrpuud, millest võib Eestis kasvada jändrik võsa ja tekkida metsaomanikule kahju.
Keskkonnaameti kinnitusel on tähtis seemnete päritolu, mitte see, millise riigi mullas Eesti seemnest taim kasvatati.
Keskkonnaamet ütles, et Saksamaalt saadud dokumentide järgi on Eesti seemned saadetud samale Saksa ettevõttele, kelle käest ostetud metsataimed on toodud Eestisse ning nii seemnete kui ka taimede põhitunnistuse number on sama. Põhitunnistus on antud Keskkonnaameti poolt Eesti päritolu seemnetele nende sertifitseerimise kohta.
«Teatiste puhul on võimalik ka tuvastada, et Eestist viidi Saksamaale konkreetsesse taimlasse hariliku kuuse seemet ning samast taimlast toodi Eestisse tagasi hariliku kuuse taimed,» seletas keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.
Probleem tekkis sellest, et keskkonnaamet ei pöördunud Saksamaa ministeeriumi poole juba aastaid tagasi, kui sai info Saksamaalt Eestisse toodud metsataimede kohta, kuid päritolutõendeid nende kohta ei saabunud kolme kuu jooksul, nagu seadus ette näeb.
Keskkonnaamet tegi vastava päringu Saksamaa ministeeriumile alles pärast Postimehes ilmunud artiklit, kolm kuud tagasi.
«Eelmisel nädalal jõudsid Saksamaalt Keskkonnaametisse vahepeal eksituse tõttu valel aadressil saadetud saatelehed. Keskkonnaamet on saatelehtedega tutvunud ja veelkord veendunud, et Eestisse toodud taimed on kasvatatud siinsetest seemnetest,» teatas Olev Etverk. Ta ei täpsustanud, millisele valele aadressile teatised saadeti ja miks, sest keskkonnaameti aadress on kirjas igal teatisel, millised keskkonnaamet saadab samale ministeeriumile Eesti seemnete Saksamaa taimlasse viimise kohta.
Keskkonnaamet edastas, et Saksamaa riigiametist tulnud info kohaselt on eesti päritolu seemnest kasvatatud taimi tarnitud aastatel 2020-2023. «Lisaks on saatelehtedel ka info näiteks Rootsi läinud saadetiste kohta,» seisis teates.
Kas Saksa ministeerium saatis või ei saatnud saatelehed Saksamaalt Eestisse aastail 2018 ja 2019 tarnitud metsaistikute kohta, keskkonnaamet ei teatanud. Keskkonnaamet pole siiani täitnud ka Postimehe teabenõuet, millega Postimees soovis tutvuda Saksamaa ministeeriumi poolt saadetud originaalvastuse ja sellega koos saadetud dokumentidega.