Vene õppekeelega koole ühendav Õpilasesinduste Assamblee pöördus õiguskantsler Indrek Tederi poole palvega kontrollida Tallinna linnavolikogu vene lütseumi moodustamise otsuse vastavust seadustele ja hea halduse tavale.
Vene õpilased paluvad õiguskantsleri hinnangut vene koolide erastamisele
Õpilaste esindajad kahtlustavad, et poliitilistel kaalutlustel õppekeelega mängimise tulemusel kaob neil tulevikus võimalus saada kvaliteetset gümnaasiumiharidust korraga eesti ja vene keeles.
«Meie hinnangul on optimaalne variant praegu see, et endised venekeelsed gümnaasiumid jätkavad üleminekut osalisele eestikeelsele õppele vastavalt seaduses sätestatule ja riik omalt poolt tagab võimaluse eesti keele õpetamise kvaliteedi parandamiseks ka põhikoolis,» ütles Õpilasesinduste Assamblee esinduskogu liige Stefan Zabolotnõi.
«Seega me oleme vastu ülemineku sisulisele torpedeerimisele ja seame kahtluse alla ka kohalike omavalitsuste juriidilise õiguse poliitilistel kaalutlustel luua selleks vastavaid skeeme.»
Nimelt on Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart kinnitanud oma sõnavõttudes korduvalt, et eragümnaasiumi asutamise algatus tuleneb sellest, et Tallinna linn ei soovi täita Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat nõuet, et riigi- või munitsipaalgümnaasiumi
õppekeeleks on eesti keel.
Assamblee palub nüüd õiguskantslerilt hinnangut, kas kohaliku omavalitsuse poolt eragümnaasiumi loomine eesmärgiga vältida eestikeelse õppe tagamise kohustust, on seaduspärane või mitte.
«Vene eralütseumi loomine Tallinnas tekitab olukorra, kus venekeelse põhikooli vilistlane kaotab võimaluse valida haridustee jätkamiseks gümnaasiumi, kus on tagatud kakskeelne õpe,» põhjendas Zabolotnõi.
Vene õpilased jätab see tema sõnul aga raskesse seisu, kuna vaid eestikeelses gümnaasiumis hariduse saamine on vene põhikooli lõpetanu jaoks praegu veel raskendatud. Pelgalt venekeelses gümnaasiumis õppimine, kus üldse eesti keeles aineid ei õpetata, toob aga hiljem probleeme kõrgkoolidesse astumisel.