Isamaa on reitingutabelis Reformierakonna peaaegu kinni püüdnud

Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Foto: Eero Vabamägi

Kui erakondade reitingutabelis on praegu kindlalt esikohal Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), siis varasemal liidril Reformierakonnal on tõsiseid raskusi ka teise koha hoidmisega, sest Isamaa on neile kuklasse hingamas.

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab EKRE-t 23,3 protsenti, Reformierakonda 20,6 protsenti ja Isamaad 19,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra ning viimase viie nädalaga on peaministripartei kaotanud oma toetusest 5,3 protsendipunkti. Nii madal pole Reformierakonna toetus alates 2019. aasta algusest läbi viidavas Norstati erakondliku eelistuse küsitluses veel olnud.

Kolmandal kohal oleva Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning üheksa nädalat kestnud tõusu jooksul on Isamaa oma toetust kasvatanud kokku 9,5 protsendipunkti võrra. Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond 14,5 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 10,3 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 6,4 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,3 protsenti ning opositsioonierakondi 57,1 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul paistab üha enam tõenäoline, et 2023. aasta sügisele saab kunagi tagasi vaadata kui perioodile, mil Eesti poliitilisel maastikul toimus suurem ümberjoondumine.

«Väga mitu muutust on hetkel toimumas paralleelselt ning märkimisväärse kiirusega. Kui need jätkuvad ja veelgi enam, kui nad püsivad, näeme peagi sootuks teistsugust võimujaotust parteisüsteemis, mis osalt juba praegu on karjuvas vastuolus võimu jaotusega riigikogus,» märkis Mölder.

Ühelt poolt jätkab Reformierakonna toetus langust, mida on Mölderi sõnul näha nii nelja nädala koondtulemustes kui ka iganädalastes toetusnumbrites. Viimastes on Reformierakond langenud alla 20 protsendi ning on positsioonilt praegukolmas Isamaa ja EKRE järel.

«Ilmselt langeb nende nelja nädala koondtoetus ka järgmisel nädalal, sest kõik viimased muutused nädalastes tulemustes on olnud selgelt allapoole. Oravate toetuse langus on olnud märgatav just eestlastest valijate hulgas, keda ilmselt Kaja Kallase idavedude skandaal rohkem mõjutab, ning on langenud selles valijagrupis Norstati reitingute ajaloo kõige madalamale tasemele,» tõi Mölder esile.

Samas jätkab väga kiiret kasvu Isamaa toetus. Nende nelja nädala koondtoetus on jõudsalt lähenemas 20 protsendile ning nädalased tulemused on selle piiri juba ületanud.

«Isamaa kõrval ainus erakond, kes on absoluutarvudes samal ajal märkimisväärselt toetust kaotanud, on Reformieraknd. Seega on Isamaa ilmselt just Reformierakonnalt kõige enam valijaid võitnud,» arutles Mölder.

Isamaa toetuse kasv Eesti valijate hulgas on Mölderi sõnul olnud jätkuvalt laiapõhjaline. «Ainsad valijagrupid eestlaste seas, keda on vähem kõnetatud, on pigem nooremad valijad, kuigi ka nende hulgas on Isamaa kandepind viimastel nädalatel keskeltläbi suurenenud. Kuna Isamaal on palju rohkem laiapõhjalist toetust praktiliselt kõikide erakondade valijate hulgas, on nad hetkel väga heas positsioonis, et saada mitte ainult opositsiooni juhtivaks jõuks vaid lähikuudel ka üheks kõige suurema toetajaskonnaga erakonnaks Eesti poliitilisel maastikul. Toetuse niivõrd kiire kasv peaks aga teiselt poolt tegema ettevaatlikuks. Praeguses olukorras on valijaid ilmselt palju lihtsam võita kui pikaajaliselt hoida,» ütles Mölder.

Kolmanda olulisema trendina jätkub Mölderi sõnul Keskerakonna üldine toetuse langus, mille varjus toimub ka erakonna valijaskonna ümberkujunemine. «Erakonna toetus eesti valijate hulgas on ajaloolises madalseisus, samas kui vene valijate hulgas on viimastel nädalatel oma positsiooni parandatud. Kõige värskemate nädalaste tulemuste alusel on erakonnal hetkel rohkem kui poole võrra enam muust rahvusest toetajaid kui eestlastest toetajaid,» ütles Mölder.

Kui Keskerakond on liikumas selles suunas, et temast saab peaasjalikult vene valijaid kõnetav erakond ja kui neil ei õnnestu eesti valijat enam mobiliseerida, siis muudab see Mölderi hinnangul fundamentaalselt erakonna nägu ja olemust, mis praegu tekkivat olukorda veel enam kinnistab.

Mölderi sõnul ülejäänud kolme parlamendierakonna ehk EKRE, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 toetus on olnud stabiilne ning ei üldistes toetusnumbrites, nädalastes tulemustes ega ka üksikute valijagruppide dünaamikates ei ole midagi märkimisväärselt välja tuua. «Küll on aga selle kontekstis märkimisväärne just see, et suurem ümberkorraldus erakondade toetusmustrites puudutab pigem poliitmaastiku keskmes olevaid erakond, kui sellele ühest või teisest äärest mingit tooni andvaid erakondi,» lisas Mölder.