100 NÄGU ⟩ Hedvig Tamman: kuidas viirused baktereid karjatavad

Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman. Foto: Erakogu

Hirm, et haigusi tekitavad bakterid on ütlemata osavad selgeks õppima uusi viise, millega antibiootikumidele vilistada, on pannud õpetlasi, sealhulgas Hedvig Tammani, haigustekitajate ohjeldamisel mõtlema vanadele lahendustele.

Euroopa Teadusagentuur andis alustava teadlase toetusraha Tartu Ülikooli kaasprofessorile Hedvig Tammanile. Järgmised viis aastat saab ta selle toel üles ehitada ja arendada oma teadusgruppi. See asub uurima, kuidas täpselt viirused nakatavad baktereid.

Sellega ei tule toime iga viirus. Selleks sobivad vaid bakteriõgijad – bakteriofaagid. Baktereid tapvad viirused on nii teadlaste kui ka arstide töövahend juba 1915. aastast alates. Üks selliseid uurimiskeskusi tekkis Gruusias Thbilisis. Kui aga 1930. aastal avastas Alexander Fleming penitsiliini – esimese antibiootilise aine – siis see uurimissuund hääbus.

Viirustest bakteriõgijad on ilmselt sama vanad kui bakterid, mida need õgivad. Tammani eesmärk ongi bakterite ja neid õgivate viiruste suhetes paremale selgusele jõuda. Kui antibiootikumid hävitavad nii haigusetekitajaid kui kasulikkegi baktereid ühtmoodi, siis baktereid söövad viirused keskenduvad vaid ühele konkreetsele bakterile. Miks see nii on, seda ei teata. See on ka põhjus, miks seda uurida.