/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2023/11/02/15693909t1h1b5f.jpg)
Nobeli meditsiinipreemiaga 2023. aastal pärjatud Katalin Karikó ja Drew Weissmani avastus päästis miljoneid koroonapandeemia aegu ja päästab ilmselt uute tõbede puhul ka tulevikus, sest vaktsiine on võimalik luua ülikiiresti.
100 NÄGU ⟩ Katalin Karikó ja Drew Weissman: teadus on headus ja eriti just hea teadus
Kui mRNAga – võimaliku vaktsiinikandidaadiga – katseid alustati, põhjustas organismiväliselt kokku pandud RNA-molekuli jupike korraliku paanika: immuunsüsteem mässas nagu pöörane ja mingit viirusele iseloomulikku valku ei jõutud sünteesima hakatagi. Organism kuulutas «ravimi» vaenlaseks, enne kui see jõudis oma plaanidest teadagi anda, ja patsienti kurnava põletiku saatel lasti vaktsiinikandidaat kolinal allavett.
30 aastat hiljem tundub kõik igati loogiline: vaktsiinis kasutatav pärilikkusaine tuleb pakkida nii, et inimese immuunsüsteem ei jõuaks kahtlustama hakatagi, et tegemist on võõrkehaga, ja tapva viiruse tunnusvalku sünteesida aitav kunstlikult loodud pärilikkusaine jupike jõuab rakku varjule pugeda.
Katalin Karikó ja Drew Weissman tegid olulise avastuse: kui asendada viirusevalku tekitavas pärilikkusaine jupis – see ongi see mRNA – ühed molekuliosad teiste, esialgsetele väga lähedastega, siis immuunsüsteem taltub, tapatalgud jäävad ära ning organismi enda rakud õpetavad seejärel välja immuunsüsteemi haigustekitajatega tegelema. See teadmine oli meile koroonakriisiga võitlemisel suureks abiks.