Puhta joogiveeta jäänud pere toob vett 70 kilomeetri kauguselt

Just seesuguse väljanägemisega vesi vaatab vastu Võõpsu alevikus perekond Undi salvkaevust. Puhast joogivett siit ei saa, sest kaevuvesi on reostunud. Foto: Maarius Suviste

Põlvamaal väikeses Võõpsu alevikus elav 14-aastane Martin võttis kätte ja kirjutas oma murest lasteombudsmanile, kelleks on õiguskantsler Ülle Madise.

Laps kurtis, et kuna tema kodukaev on reostatud, ei ole tal võimalik saada puhast joogivett. Edasi on järgnenud tema koduvalla Räpina ja õiguskantsleri vaheline kirjavahetus, mis on seni päädinud veetünni kohale toomisega.

Katrin Unt ja tema abikaasa Taivo Unt seisavad koduaias, võtavad salvkaevult kaane pealt ja kiikavad põhja: veel, mis peaks olema joogivesi, on peal paks särav kiht – nagu õlikiht. Vesi justkui sillerdab. Reostusest.

«See on veel hullemaks läinud. Päris õõvastav. Kas inimene peab siis sellist vett jooma?» küsib peremees. Tema sõnul on nende kaev reostunud olnud juba pikemat aega. «See ei ole Võõpsus ainult ühe perekonna mure. See on hulga inimeste mure, paljud on täitsa kurvad. Inimesed on pidanud siin niimoodi kaua elama,» lisas ta.