Iga järgmine kõrgkooli lend astub palgatrepil eelmisest kõrgemale

Foto: Margus Ansu

Kuigi alles ellu astuvate noorte kõrgeid palganõudeid peetakse enamasti põhjendamatuteks, ei pruugi see sugugi nii olla. Uuring näitab, et Eesti tööturul teenivad noored põlvkonnad vanematest enam.

Rakendusuuringute keskuse Centar uuring «Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis» analüüsib haridustasemete omandamisest tõusvaid tulusid.

Analüütik Indrek Seppo sõnul otsis ta 2002.-2009. aasta andmestikul põhineva analüüsi ühe osana märke nn võitjate generatsioonist, praegusest neljakümneaastaste põlvkonnast, kelle kohta oli pikka aega ettekujutus, et nad teenivad enam nii eelkäijatest kui ka järeltulijatest.

«Seda ma ei näe, ma näen, et see generatsioon on juba üle võetud 35-aastaste poolt ja need võetakse tõenäoliselt peagi üle tänaste 30-aastaste poolt,» nentis Seppo.

Lähemal jälgimisel ilmnes, et nimetatud trend vältab juba 15 aastat. Lühidalt öeldes - iga järgmine ülikooliuksest väljuv lend jõuab eelmisega võrreldes kõrgemale palgatasemele.

Võtmeküsimus kõrgharidus

Kõrgharitute palgataset iseloomustav joon tõuseb vanuse edenedes järsult ja saavutab tipu 35-37 aastaste seas. Eriti kiire on palgatõus kõrgharitud meeste puhul. Naistel takistab sama järsu tõusu saavutamist tõenäoliselt sünnitusiga ja teatud Eestile omased palgalõhe faktorid. Trend on aga sama – võrreldes põhi- ja keskharitutega saavad kõrgharitud kogu elu jooksul keskmiselt kolmandiku võrra kõrgemat palka.

«Mis seda joont tõstab, on tegelikult see, et selles seltskonnas praktiliselt puuduvad madalapalgalised,» sõnas Seppo.

Maailma praktika näitab, et põhjuseid on mitmeid. Kui näiteks 20-aastane keskharitu konkureerib tööturul ka 50 aastase keskharituga sama töökoha pärast, siis kõrgharitud omavahel sel moel ei konkureeri.

Tööturul maksavad tugevad üldoskused. Kutsehariduse nõrk koht seisneb selles, et kutse omandamine võib algul palka tõsta, aga elu teises pooles need oskused sageli devalveeruvad. Kõrgharitud seevastu on kogu elukaare vältel kohanemisvõimelisemad.

«Kui mina midagi peaks soovitama, siis seda, et andke noorele väga tugev keskharidus. Et need üldoskused – kirjaoskus, arvutusvõime – oleksid tugevad. Kui me selles järgi anname, siis see on vale tee,» ütles Seppo.

Üks osa noorte edust oli kindlasti tingitud ka kiirest majanduskasvust – samamoodi, nagu tööturule astujaid lööb kõige enam kriis, aitab neid majanduskasv.

Siiski on tõenäoline, et trend saab mitmeaastase majandussurutise tagajärjel löögi. Välismaa kogemus näitab, et masu ajal tööturule sisenejaid mõjutab see veel kümme aastat hiljemgi.

Eestis on aga õnnelikus olukorras neist järgmine põlvkond, keda astub kõrgkoolidesse lihtsalt vähem. «Noortest kõrgharitutest tekib varsti kohe puudus, see on aastate küsimus. See aga peaks tõmbama üles kõikide nende palkasid,» selgitas Seppo.

Palkadel on veel arenguruumi

Uuringu moraal seisneb selles, et tänaste noorte otsus, kas minna ülikooli, on nende palgale võtmetähendusega.

«Nad jõuavad kõrgema palganumbrini tasapisi. See näitab, et me areneme – noored on uuteks väljakutseteks paremini valmis, me valmistame neid üha paremini ette. Me toodame rohkem inimkapitali,» ütles Seppo. Sealjuures ei ole põlvkondade palgatõusu pidurdumist näha.

«Niikaua, kui meil arenguruumi on, niikaua võib see trend kesta küll. Kui palgad mingis valdkonnas on kõrged, siis näitab see seda, et vajadus on endiselt suur.»

Selliste erialade eesotsas on mitmesugused arstid, statistikud, infotehnoloogid, aga ka keemikud, matemaatikud, õigus- ja majandusala professionaalid. Seevastu humanitaaria õppekavad jäävad keskmiste sissetulekute osas maha.