Uuring: Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes

Vägivald. Foto on illustratiivne. Foto: Remo Tõnismäe

Statistikaameti eestvedamisel valminud esimene suhteuuring viitab murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes – uuringu tulemustest selgus muu hulgas, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhtes.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns sõnas, et põhjaliku suhteuuringuga «Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool» koguti infot nii vaimse kui ka füüsilise ahistamise, kiusava jälitamise, aga ka peidetud vägivalla kohta kodus, tööl, koolis ja mujal.

«Suhtemustrite paremaks mõistmiseks uuriti inimeste kokkupuuteid väärkohtlemisega nii praeguste kui ka endise partneritega, aga ka lapsepõlves,» ütles Bruns. 

Uuringu tulemustest selgus, et lausa 41 protsenti naistest on elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Naistest 39 protsenti on kogenud vaimset, 13 protsenti füüsilist ja üheksa protsenti seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja kõige vähem vanemas eas naised ehk 65–74-aastased.

«Juured peituvad ilmselt suuresti selles, kuidas erinevad põlvkonnad vägivaldset käitumist tajuvad. See, mida 50–60 aastat tagasi peeti justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks,» järeldas Bruns.

Töökohal seksuaalne ahistamine tabab noori naisi

Keskmisest rohkem kannatavad intiimpartneri vägivalla all põhihariduse või madalama haridustasemega naised ning naised, kellel on tervislikel põhjustel igapäevategevustes teatud piiranguid, vastavalt 48 ja 50 protsenti. «See, kas naine elab linnas või maapiirkonnas, vägivalla esinemist oluliselt ei mõjuta,» ütles Bruns.

Töökeskkonnas on seksuaalset ahistamist kogenud 33 protsenti naistest. «Siin joonistub välja selge trend – mida nooremad on vastajad, seda suurema tõenäosusega on nad seksuaalset ahistamist kogenud,» selgitas statistikaameti projektijuht. 18–29-aastaste seas on tööl seksuaalset ahistamist kogenud naiste osakaal 52 protsenti, 65–74-aastaste seas 16 protsenti.

Selgub, et naised tunnevad kõige enam seksuaalset ahistamist meeskolleegide ja meesklientide poolt – vastavalt 11 ja 10 protsenti. Oma meesjuhi poolt tajub seda viis protsenti vastanutest. «Naiste poolt kogevad naised samuti seksuaalset ahistamist, kuid harva – naiskolleegide poolt kaks protsenti, ülemuste ja klientide poolt alla üks protsent,» sõnas Bruns.

Meestele pole seksuaalse ahistamise kogemine võõras

Meestest on elu jooksul paarisuhtevägivalda kogenud 33 protsenti vastanutest. Meestest 32 protsenti on paarisuhtes kogenud vaimset, kaheksa protsenti füüsilist ja üks protsent seksuaalset vägivalda. Kõige rohkem on vägivalda kogenud nooremad mehed vanuses 18–29 eluaastat (39 protsenti), kõige vähem aga vanemad mehed vanuses 65–74 eluaastat (24 protsenti).

Meeste puhul võib oletada, et noorema põlvkonna esindajad defineerivad vägivalla olemust mõnevõrra teisiti kui vanemad.

Töö juures on seksuaalset ahistamist elu jooksul kogenud 17 protsenti meestest. Meeskollegide poolt on seksuaalset ahistamist kogenud neli protsenti vastanutest. Kuus protsenti vastanutest on seda kogenud mõne meessoost inimese poolt, keda ei soovita või ei osata otse välja tuua.

Meesjuhtide ja klientide poolt on mehed ahistamist kogenud harva – mõlema puhul on see üks protsent. Naiskolleegi poolt ahistamist on kogenud kolm protsenti meestest ja kellegi naissoost inimese poolt, keda ei soovitud otse välja tuua, on ahistamist kogenud viis protsenti meestest. «Naisjuhtide poolt on seda tajunud üks protsent ja naisklientide poolt kaks protsenti vastanutest,» ütles Bruns.

Uuringu käigus koguti andmeid ka suhtevälise vägivalla, füüsilise või seksuaalse koduvägivalla ehk igasuguse vägivalla kohta, mis on toimunud kodus, välja arvatud intiimpartneri poolt, ning ka tugiteenuste kasutamise ja nendest teadlik olemise kohta.

Suhteuuringuga saadav teadmine võimaldab hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle teabe põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saab uuringu kaudu teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.