/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/10/07/15642115t1h0dcf.jpg)
Eestis möllanud torm mitmekordistas häirekeskuse kõnekoormusi nii hädaabinumbril 112 kui riigiinfo telefonil 1247.
Tormine nädalavahetus tõi häirekeskusele rekordarvu hädaabikõnesid
Laupäeva varahommikust esmaspäeva varahommikuni tehti häirekeskusele kokku üle 9200 hädaabikõne. Riigiinfo telefonile tehti kahe ööpäevaga üle 1000 kõne, milles inimesed teatasid valdavalt teedele langenud puudest. Kokku registreeris häirekeskus nädalavahetuse jooksul ligi 1800 teadet tormikahjudest ja vähemalt kaks inimest sai Harjumaal tormituulte tõttu viga.
Kuigi tormituuled kestsid kogu nädalavahetuse, siis häirekeskuse jaoks oli kõige töisem laupäev. Laupäeval sai häirekeskus hädaabinumbrile 112 üle 5600 kõne, mis on läbi aegade suurim arv hädaabikõnesid ööpäeva jooksul. Enim kõnesid, üle 560 tehti kell 16–17. Peamiselt teatati teedele, elektriliinidele ja sõidukitele langenud puudest. Riigiinfo telefonile tehti 803 kõnet, mis on tavapärase laupäevaga võrreldes neli korda rohkem.
Kokku registreeris häirekeskus nädalavahetuse jooksul ligi 1800 teadet tormikahjudest. Vähemalt kaks inimest sai Harjumaal laupäeval tormituulte tõttu vigastada. Üks vanem naisterahvas tuli viia haiglasse pärast seda, kui tuul ta pikali paiskas. Tallinnas lendas tugeva tuule tõttu mehele vastu pead suurem oks, millest saadud peavigastuse tõttu viis kiirabi kannatanu haiglasse.
Mitmekordistunud kõnekoormused tähendasid pikemaid ooteaegu liinil. «Tõstsime häirekeskuse valmisolekutaset ning kutsusime erakorraliselt töötajaid tööle vastama nii 112 kui 1247 kõnedele. Ühel ajahetkel oli korraga 112 kõnedele vastamas pea kaks korda rohkem päästekorraldajaid, kui on tavapäraselt. Sellegipoolest tekitasid hüppeliselt kasvanud kõnekoormused hooti ooteaegu. Kui muidu suudame vastata enam kui 90 protsendile kõnedest 10 sekundi jooksul, siis laupäeval suutsime nii kiiresti vastata 70 protsendile kõnedest. Tavapärase mõne sekundi asemel võisid helistajad oodata liinil mitukümmend sekundit või üksikutel juhtudel kauemgi. Meile teadaolevalt ei jäänud aga ükski kriitiline kutse reageerimata või inimene kiire abita,» rääkis häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.
«Meil on hea meel, et paljud inimesed teadsid helistada riigiinfo telefonile 1247, et teavitada langenud puudest ja muudest tormikahjustustest, mis ei takistanud täielikult liiklust ega tekitanud ohtlikke olukordi. Riigiinfo telefoni eesmärk on olla alternatiivne abi- ja infokanal 112-le, et hoida hädaabinumber vaba kiire abi vajajatele ja olukordadeks, mis nõuavad operatiivjõudude kohest sekkumist. Selliste sündmuste, nagu laupäevase tormi ajal, mil kõnesid ja väljakutseid on väga palju, on eriti oluline, et hädaabiliinile jõukasid teated, kus ohus on elu, tervis või vara või liiklemine täielikult takistatud ning teehooldajad saavad jõudumööda reageerida 1247 kaudu laekunud teadetele,» lisas kriisijuht.