Koolide üleminek eesti keelele paneb erivajadustega laste vanemad muretsema

Jelena Kull suhtleb pojaga vene keeles, sest kõne arengu jaoks oli oluline valida üks keel – naise emakeel –, kuid tütrega räägivad nad eesti keeles. Foto: Eero Vabamägi

Möödunud nädalal käisid hariduslike erivajadustega laste vanemad riigikogu kultuurikomisjonis, sest nende hinnangul on eesti­keelsele haridusele üle­minekul jäetud tähele­panuta erivajadustega lapsed, kelle emakeel on vene keel.

Autismispektri häirega lapse ema Anna Fattakhova koostas maikuus petitsiooni, et uue keeleseadusega ei nõutaks C1-tasemel eesti keele oskust neilt õpetajatelt ja tugispetsialistidelt, kes õpetavad muukeelseid erivajadustega lapsi.

«Ilma spetsialistide abita ei suuda nad käia lasteaias ega koolis. Spetsialiste, kes oskavad erivajadustega tegeleda, on äärmiselt vähe,» kirjutas Fattakhova petitsioonis, mis kogus 5000 allkirja ja on praegu kultuurikomisjonis arutlusel.

«Inimesed ei tea, kuidas nad hakkama saavad. Nad on hirmul,» sõnas Jelena Kull, kes kasvatab seitsmeaastast kõnepuudega poega. Ehkki Kulli poeg saab mingil määral eesti keelest aru, on tema emakeel vene keel. Kui poeg oli nelja-aastane, soovitati emal temaga rääkida ühes keeles, et laps üldse rääkima hakkaks. Tütrega suhtleb Kull seevastu enamasti eesti keeles.

«Kui vanemad on saavutanud selle, et näiteks nende 13-aastane autismispektri häirega laps on vene keeles rääkima hakanud alles kaks aastat tagasi, ja siis öeldakse, et laps peab hakkama õppima eesti keeles, on taandarengu oht väga suur,» jagas Kull asjatundjate seisukohta.