UURING ⟩ Eesti elanike suhtumine abieluvõrdsusesse on muutunud positiivsemaks

Eesti elanike suhtumine abieluvõrdsusesse on muutunud poole aastaga positiivsemaks. Foto: Peeter Langovits

Eesti elanike suhtumine abieluvõrdsusesse on muutunud poole aastaga positiivsemaks, usaldus valitsuse ja riigikogu vastu samas vähenenud, selgub riigikantselei tellimusel septembris läbi viidud Turu-uuringute ASi avaliku arvamuse seirest.

Kui maikuus nõustus 55 protsenti elanikest, et abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad õigused ja kohustused, siis septembris arvas nii 59 protsenti elanikest.

Suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse püsib stabiilsena. Mais arvas 76 ja septembris 74 protsenti elanikest, et eestikeelsele õppele üleminek pakub kõigile Eestis elavatele lastele võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Eestlaste seas on väitega nõustumine valdav (88 protsenti), kuid muudest rahvustest elanike seas on nõustujaid pisut vähem kui mittenõustujaid (nõus 45 ja vastu 51 protsenti).

Varasemast vähem toetavad inimesed eelseisvaid maksumuudatusi. Kui mais arvas 50 protsenti elanikest, et muudatused riigi maksudes on vajalikud, siis septembris on vastav näitaja langenud 43 protsendile. Muutunud on eestlaste hoiakud - mais pidas maksumuudatusi vajalikuks 60 ja septembris 51 protsenti eestlastest. Muudest rahvustest elanikest peab maksumuudatusi vajalikuks 24 protsenti.

Keskmisest negatiivsem on suhtumine maksumuudatustesse vanuserühmas 50-64 ning piirkondadest tõuseb esile Kirde-Eesti.

Vähenenud on usaldus valitsuse ja Riigikogu vastu. Valitsust usaldavate elanike osakaal on võrreldes maikuuga vähenenud üheksa protsendi võrra – 48lt 39le. Riigikogu usaldajate osakaal langes kolmeteistkümne protsendi võrra – 45lt 32le. Presidenti usaldavate inimeste osakaal tervikuna oluliselt muutunud pole (mais 72 ja septembris 69 protsenti), kuid maksimaalse hinnangu (täielikult usaldan) andnute osakaal on ka selle institutsiooni puhul vähenenud 34 protsendilt 24 protsendile.

Muudest rahvustest elanike toetus NATO-sse kuulumisele kasvab

NATO-sse kuulumist toetab 79 protsenti elanikest (mais 78 protsenti). Eestlaste seas on toetus Eesti kuulumisele NATO-sse püsinud stabiilsena (jäänud üldjuhul 91-94 protsendi vahele), kuid muudest rahvustest elanike seas on toetus kerkinud viimaste aastate kõrgeimale tasemele – 53 protsendini (varem jäänud 50 protsendist madalamale). Muudest rahvustest elanike hulgas on NATOsse kuulumise toetus kasvanud võrreldes 2022. aasta algusega kaks korda.

Ukraina toetus on jätkuvalt kõrge - 83 protsenti elanikest mõistab Venemaa sõjategevuse Ukrainas hukka (13 protsendil Eesti elanikest seisukoht puudub ning neli protsenti toetavad Venemaa tegevust). Siiski on mõnevõrra vähenenud Eesti inimeste toetus Ukraina abistamisele, sh sõjapõgenike vastuvõtmisele.

Kui 2023. aasta esimeses pooles jäi Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetavate elanike osakaal vahemikku 66-74 protsenti, siis septembris on vastav näitaja langenud 60-le. Toetus põgenike vastuvõtmisele on vähenenud eelkõige eestlaste seas. Kui 2023. aasta esimeses pooles oli põgenike vastuvõtmise toetajaid eestlaste seas 74-82 protsenti, siis septembris oli see 66 protsenti. Muudest rahvustest elanike seas oli toetus põgenike vastuvõtmisele 2023. aasta esimeses pooles vahemikus 48-56 ning septembris 46 protsenti.

Üldine rahulolu muutunud ei ole

Kui maikuus elanike üldine turvatunne suurenes, siis septembriks on turvatunne taas pisut vähenenud. Seda, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt, arvas septembris 56 protsenti elanikest (mais 61 ja märtsis 55 protsenti). Eestis elades tunneb end turvaliselt 72 protsenti elanikest (mais 75 ja märtsis 68 protsenti).

Elanike üldine eluga rahulolu muutunud ei ole. Maikuus oli eluga rahul 72 ja septembris 71 protsenti elanikest. Ka majanduslik toimetulek ja kindlustunne on püsinud sama ega langenud talve ja küttehooaja ootuses – majanduslikke toimetulekuraskusi kogevate elanike osakaal oli mais 26 ja septembris 24 protsenti, majanduslikku ebakindlust tunnetas mais 48 ja septembris 46 protsenti elanikest.

Riigikantselei viib koos Turu-uuringu ASiga regulaarselt läbi avaliku arvamuse uuringuid, et kaardistada inimeste hoiakuid erinevatel ühiskonnas olulistel teemadel ning usaldust riigi institutsioonide suhtes.

Küsitluse sihtgrupiks on Eestis elavad 15-aastased ja vanemad inimesed. Vastajate hulgas on proportsionaalselt esindatud erinevast rahvusest ja erinevas vanuses ning erineva haridustaseme ja sissetulekuga mehed ja naised Eesti eri piirkondadest.

Septembris läbi viidud küsitlusest võttis osa 1510 inimest ning vastamine toimus veebi ja telefoni teel.