Riiklik lepitaja püüab õpetajate ja valitsuse töötüli lahendada

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Foto: Peeter Langovits

Riiklik lepitaja võttis esmaspäeval menetlusse õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli ning püüab haridustöötajate liidu teatel leida streigi ärahoidmiseks õpetajate madala töötasu probleemile lahendust.

Riiklik lepitaja andis osapooltele teada, et võttis menetlusse Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ja haridus- ja teadusministeeriumi vahelise kollektiivse töötüli õpetajate järgmise aasta töötasu alammäära osas. Riiklik lepitaja kohtub töötüli lahendamise esimeses etapis osapooltega eraldi ning arvestades kohtumiste tulemusi kavandab edasised lepitustegevused.

Eesti ligi 30 000 õpetajat esindava EHLi juhi Reemo Voltri sõnul ei oleks olukord üldse tohtinud streigivõimaluseni jõuda, sest õpetajate madal töötasu seab ohtu Eesti riigi põhilised funktsioonid ning on arusaamatu, et valitsus hariduskriisi niimoodi ignoreerib.

«Tööandjad räägivad aastaid, et õpetajate madal palk on toonud kaasa inseneride põua, mistõttu on eestlaste sissetulekud väikesed ja riigi maksutulust miljard puudu. Eesti koolidest on juba täna puudu tuhandeid kvalifitseeritud õpetajaid. Eesti riigi jaoks on niimoodi jätkates määratud piinlikult läbi kukkuma ka üleminek eestikeelsele haridusele. Hariduskriis kasvab üle ühiskonna kriisiks,» sõnas Voltri.

EHL juht selgitas, et rahvalt kevadel mandaati küsides nentisid kõik praegused koalitsioonierakonnad, et õpetajate töötasu, mis on teistest kõrgharidusega töötajatest 25 protsenti madalam, tuleb järgi tuua. «Koalitsioonilepingus fikseeriti mustvalgel kokkulepe, et õpetajate palk tuleb sel moel normaliseerida. See on absoluutne miinimum – vastasel korral kaotame jätkuvalt mitusada kvalifitseeritud õpetajat aastas, uusi ei tule ja pooled õpetajad on varsti puudu,» ütles Voltri.

«Eesti õpetajad on mõistvad ja paindlikud ning oleme välja pakkunud mitmeid lahendusi, kuidas nelja aasta jooksul võrdsete sammudega eesmärgini jõuda. Loodame, et mõistus võidab. Aga kui valitsus ikkagi kavatseb sõna murda, siis nähtavasti peame hariduskriisi teadvustamiseks ka streikima,» lisas EHLi juht.

Hiljutises MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti ASi korraldatud küsitlusega uuriti Eesti inimestelt, kuidas nad suhtuvad võimalikku õpetajate streiki ning milline peaks olema õpetaja palk. 63 protsenti toetasid võimaliku streiki ning 92 protsenti vastanutest avaldas arvamust, et õpetajad peaksid saama vähemalt samaväärset või kõrgemat palka teiste kõrgharidusega spetsialistidega.

EHL on Eesti suurim õpetajate ning teiste haridusala töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL osaleb haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste vaheliste kokkulepete sõlmimises ning töötasu, töötingimuste jt küsimuste lahendamisel. EHL esindab õpetajaid töötasu alastel läbirääkimistel valitsusega.