Krista Fischer: covidi vastu vaktsineerimine pikendas 1400 vanemaealise elu

Pfizer–BioNTech COVID-19 vaktsiin. Pilt on illustratiivne. Foto: ROLEX DELA PENA

Krista Fischeri äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi kohaselt pikendas Covid-19 vastu vaktsineerimine üle viiekümne aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes 7 korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades.

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi professori ning Covid-19 teadusnõukoja endise liikme Krista Fischeri sõnul tuletati ära hoitud surmade arv vanuserühmas vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste surmade võrdlemisel.

«Keskendusime eakatele inimestele, sest nooremate seas on koroonasse suremus olnud eelmisel aastal väike ja teadaolevalt peamiselt seotud raskete kaasuvate haigustega. Eeldasime, et kui vaktsiinid ei toimiks, siis peaks suremus vaktsineerimata eakate inimeste seas olema samas proportsioonis vaktsineeritud inimestega. Eeldatava surmade arvu ja tegelike surmade erinevus vaktsineeritute seas annabki võidetud elude arvu ja näitab vaktsiinide tõhusust ning efekti. Mudeli järgi selgus, et eelmisel aastal päästeti Covid-19 vastaste vaktsiinidega kuni 1400 inimelu», selgitas Fischer ja näitlikustas, et see on sama palju kui on Vormsis, Kihnus ja Ruhnus elanikke kokku.

Fischer ennetas skeptikute väidet, et tegu on eeldusel rajaneva mudeliga, põhjendades et, analüüsis on põhjalikult käsitletud suremust vanuserühmades vastavalt vaktsineeritusele. Vaadeldud on näiteks suremust Covid-19 tõttu tuhande inimese kohta 60+ elanikonna seas omikroni kõrgajast kuni pandeemia lõpuni.

Fischeri sõnul näitavad andmed, et esmase vaktsineerimiskuuri läbinud eakate koroona-suremus tuhande inimese kohta oma vanuserühmas on enam kui kolm korda väiksem võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega. «Tõhustusdoosi saanute seas on see vahe aga keskmiselt seitsmekordne. Teise tõhustusdoosi efekt ilmnes kõige rohkem 80+ vanuserühmas, kus vahe mitte vaktsineeritutega oli enam kui 20 kordne,» tutvustas professor analüüsi tulemusi.

Fischeri sõnul on alustanud ka teadustööd uurimaks Covid-19 vastu vaktsineerimise mõju üldsuremusele aastatel 2021-2022, kasutades põhjusliku analüüsi meetodeid. Artikkel valmib plaanide kohaselt 2023. aasta lõpuks.