/nginx/o/2010/11/16/468148t1hc834.jpg)
Täna mälestatakse kõikjal Eestis 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid ning Eesti Mälu Instituudi juht Toomas Hiio leiab, et juhtunu mäletamine on oluline ka tänapäeval.
Hiio: küüditamiste mäletamine on tähtis ka tänapäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast küüditamist, 1949.-1950. aasta olid väga kiired kolhooside moodustamise aastad, mis näitas, et nõukogude võim ei löö millegi ees risti ette, et oma eesmärke teostada,» vahendab ERR Uudised Hiio sõnu.
«Sellegipoolest on see üks kõige rängemaid sündmusi, vähemalt 20. sajandil, mis Eesti rahvaga on juhtunud ja seda kuidagi ära unustada või pidada seda ajaloo politiseerimiseks või poliitika ajaloostamiseks ei ole ka päriselt õige.»
1949. aasta küüditamine puudutas eelkõige maaelanikkonda ning nõukogude võim viis sihiteadlikult asumisele naisi, lapsi ja vanureid, et saada jagu metsavendlusest ja sillutada teed sundkollektiviseerimisele.