/nginx/o/2008/04/23/35440t1h814b.jpg)
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut andis täna menetlusse kaks eelnõud, millest üks kohustab linnavalitsust alustama läbirääkimisi ühinemiseks Harku, Saue, Saku, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valla ning Maardu linnaga, teise eelnõu kohaselt lõpetavad praegused linnaosad tegevuse ning linnaosavalitsustest kujunevad linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad.
«Kokkuvõttes tähendab see linna kui tervikorganismi tugevdamist,» kommenteeris
Vitsut oma ettepanekuid, vahendas Raepress.
«Valitsemise asemel keskendume senistes linnaosades, tulevastes osakondades, elanike teenindamisele. Liitumiskõnelused naabervaldadega on aga valglinnastumisest tulenev paratamatus – oleme niikuinii kümnete niitidega seotud,» lisas ta.
Volikogu esimehe sõnul võimaldab algatatav reform saavutada praegusel ajal
ülivajalikku efektiivsuse tõusu.
«Tulemusena peab odavnema avalik teenus ning paranema selle kvaliteet ja kättesaadavus nii Tallinna kui ka ümberkaudsete omavalitsuste elanikele – ühistranspordi, hariduse, teedevõrgu planeerimise ja hooldamise, vee- ja kanalisatsioonivõrgustike rajamise ning üldplaneeringute osas,» rääkis Vitsut.
Vitsut eeldab, et põhjalikku ja kiiret reformi toetavad kõik erakonnad, sest juba üheksa aastat tagasi esitas tema eelkäija volikogus Rein Voog sama idee ajakirjanduses pealkirja all «Haldusreform võiks saada alguse pealinnast».
Samuti väitis Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer linnavolikogu istungil 28. augustil 2008, et Tallinn on sisuliselt kokku kasvanud oma naabervaldadega.
Huvi on näidanud ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, moodustades haldusreformi tarvis pealinnaregiooni töörühma.
«Vältimaks vigu, mida seni on tehtud haldusreformi kavandamisel, pean ma tõstatatud küsimuste lahendamisel oluliseks, et kedagi ei püüta liita vägisi ning et see oleks vastastikku kasulik,» rõhutas eelnõu autor.
Sama tähtsaks hindas ta avaliku teenuse kvaliteedi parandamist ja juhtimise tõhustamist linnas, milleks on kavas muuta haldusstruktuuri. Linnaosakeskselt valitsemiselt minnakse Vitsuti sõnul üle piirkonnakesksele teenindamisele, praegustest linnaosavalitsustest kujunevad osakonnad. Neid tuleb kümme, igaühe
teeninduspiirkonnas keskendutakse asumipõhisele toimimisele.
Seniste linnaosade piirkondadele lisanduv Kadriorg hõlmab Kadrioru, Raua ja Torupilli asumi ning Ülemiste teeninduspiirkonda jäävad Uuslinna, Sikupilli, Sõjamäe, Mõigu ja Ülemiste asum.
Ühtlasi rõhutas Vitsut reformiga kaasnevat linnaosa juhtimise depolitiseerimist, sest osakondi hakkavad juhtima ametnikud. Ennekõike aitab see ta hinnangul aga muuta linna toimimine tõhusamaks, eesmärgiks on seatud säästa 6 protsenti eelarve mahust.
«Kokkuhoid ei ole reformi puhul küll eesmärk omaette, aga suur võit on see kindlasti,» märkis Vitsut, lisades, et vabaneva raha saab suunata sotsiaalsfääri, kus valitseb kriisiaegne kõrge nõudlus mitmesuguste meetmete rahastamiseks.
Linnaosade reform on kavas lõpule viia selle aasta 1. juuliks. «Kriisi ajal tehakse radikaalseid ja kiireid otsuseid,» põhjendas Vitsut tähtaega.
Linnavolikogu esimees kutsus kokku erakorralise istungi nädala pärast, arutamaks
Tallinna põhimääruse muutmist linnaosade kaotamiseks. Muudatuse jõustamiseks peab see eelnõu läbima volikogus kaks lugemist.