Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

VIDEO, FOTOD JA BLOGI Kallas: lõppu üks halb uudis - järgmise aasta eelarves ei ole sentigi katuserahasid (4)

Peaminister Kaja Kallas (RE) andis täna kell 14 riigikogule üle 2024. aasta riigieelarve ja tegi sellega seotud poliitilise avalduse.

Infotunnis uuriti juba veidi riigieelarvet

Keskpäeval alanud infotunnis osalesid peaminister Kaja Kallas (RE), regionaalminister Madis Kallas (SDE) ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).

Peaminister rõhutas EKRE fraktsiooni saadikule Siim Pohlakule, et pangad annavad riigile aastatel 2023-2025 täiendavalt ligi 500 miljonit eurot tulu. Võrdluseks märkis ta, et käibemaksutõus roob riigieelarvesse 236 miljonit eurot. 

«Keegi ei armasta panku ja neid on hea rünnata. Vaadake, mis juhtus Leedus ja Itaalias. Sellel (pangamaks - toim.) on palju suurem mõju kogu majanduse infrastruktuurile. Kui meie majandus on jahenemas, siis on pangad oluline kapitalide allikas,» selgitas Kallas. 

«Mina ei taha olla pankade advokaat, kuid selles olukorras oleme teinud parima ja ilma, et me eesti majandust löögi alla seaks,» rõhutas »Kallas. 

Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik märkis peaministrile, et küsija suunas nähvamine ei üllata teda enam. «Kui kuluralli peatamise eelarve, siis ettenägelikkusest rääkides, et eelmised riigieelarved tõstsid püsikulusid, kas te siis nägite ette seda, et me jõuame tänase hetkeni?» küsis Kiik. 

«Meil ei ole eelarves sellist rahasadu nagu varasemalt. Seda seetõttu, et seda raha ei ole. Ma tunnen ennast süüdi selle suvise kokkuleppe pärast (peretoetuste tõus - toim.), kuid me ei olnud valitsuses üksinda,» vastas peaminister. «Mina praegu tunnistan, et me tunnen süüd. Aga ma loodan, et ka teie teete seda, sest teie lasite selle palli veerema 2016. aastal ja teil on selles oma osa,» lisas Kallas. 

Keskerakondlane Jaak Aab märkis, et 2016. aasta eelarve puhul nägi Keskerakond, et Taavi Rõivas (toonane peaminister, RE - toim.) ei suutnud eelarvet hoida. «Kas neljaks aastaks on päästjate, politseinike ja sotsiaaltöötajate palgad külmutatud? Kuidas eurotoetusi kiirendatult kasutada?» küsis Aab. 

«2016. aastal muudeti reegleid nii, et kui varasemalt oli kohustus headel päevadel panna reservideks raha, kuid siis muudeti see ära. Tänu sellele ei olnud meil kriisidele minna puhvreid,» lausus Kallas Aabile. 

Palkade osas kinnitas Kallas, et need on külmutatud. «2025. aastal kaob ära maksuküür ning selle tulemusel päästjatel, politseinikel jääb rohkem raha kätte,» rääkis Kallas. 

Kallas loetles EKRE fraktsiooni liikmele Rain Eplerile välisajakirjandust, kuhu ta viimasel ajal on intervjuusid andnud. «President tõesti andis intervjuu, et ta on suhelnud oma teiste kolleegidega, nii nagu on välisministeerium öelnud, et alates skandaali algusest ei olnud presidendil ühtegi kohtumist ühegi välismaa riigipeaga,» rääkis Kallas. 

«Ma olen saanud väga palju tagasisidet üle maailma, et ma suutsin BBCs veenda. Ettevalmistuses olid mul peaministri büroo inimesed. Aga lõpuks annan mina selle intervjuu. Miks neid ei küsitud varem üheltki teiselt Eesti peaministrilt? Ju siis midagi on, mida ma oskan anda. Isegi, kui ma teile ei meeldi. Seda hindavad need, kes neid intervjuusid küsivad,» vastas Kallas. 

Aab uurib sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt, et tema ministeeriumist otsitakse 50 miljonit kokkuhoidu. «Siis tuli aga see uudis, et riigieelarvest kaob ära rida töötute toetuseks. Ja pannakse kohustus töötukassale ise sellega hakkama saada. Muidugi on raske ka see, et riigi sotsiaalvadkonnas erihoolekandes on palgad seismas. Kuidas näeb välja sotsiaalministeeriumi kräbe?» küsis Aab. 

«Hooldereformiga on keeruline! Poole aastale ei ole võimalik omavalitsustele tulu anda. Aga järgmiseks aastaks on tulubaas teistsuguse lähenemisega. Tõsi ta on, et 57 miljonit eurot jägmiseks aastaks hooldereformile on,» rõhutas Riisalo. 

Tagasi üles