/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/09/27/15616961t1h483b.jpg)
Riigikogu asub kolmapäeval uuesti arutama punamonumentide eemaldamiseks mõeldud seadusemuudatusi, mille president Alar Karis jättis märtsi alguses välja kuulutamata, kuna riigipea hinnangul oli see vastuolus põhiseadusega.
Riigikogu arutab taas Karise poolt tagasi saadetud punamonumentide eemaldamise seadust
Tegemist on ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadusega, mille kohta märkis Karis märtsis, et selle paragrahv üks lõige üks on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse paragrahv 13 lõige kahega.
Riigikogus vastuvõetud seadus ütleb: «Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.»
«Seletuskirja järgi on seaduse eesmärk keelata ja eemaldada avalikust ruumist sellised rajatised, mis riivavad ühiskonna õiglustunnet või kujutavad ohtu Eesti julgeolekule,» ütles Karis. «See on legitiimne eesmärk, kuid keelatud rajatised on seaduses määratletud väljendiga, millele pole ka tavapäraste tõlgendamismeetoditega võimalik anda ühemõttelist sisu. Seaduse seletuskirjast nähtub, et keelatud rajatiste all on mõeldud eeskätt neid, mis seonduvad Nõukogude võimu tegevusega. Keeld ise on aga sõnastatud palju laiemalt. Sellises olukorras peab seaduse rakendaja tegema oletusi selle kohta, mida ebaõnnestunud sõnastusest hoolimata tegelikult silmas peeti.»
«Õigusselguse põhimõte aga nõuab, et seadus oleks piisavalt selge ja arusaadav, võimaldamaks igaühel riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt,» lausus president Karis. «Lisaks kallutab ebaselgelt sõnastatud keeld riski vältimiseks eemaldama rajatisi või hoiduma rajatiste püstitamisest, mille eemaldamine avalikust ruumist pole seadusandja eesmärk,» lisas ta.
Seadusega soovitakse luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks.
Muudatused nägid ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Samuti sooviti seadusega sätestada riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.
Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindaja, kellele võib iga riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad.
Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine. Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub üldises korras.