Hambaravihüvitised kasvavad, kärpekohti on vähe

Riina Sikkut. Foto: Madis Veltman

Terviseminister Riina Sikkut peab tervishoiu kõige põletavamaks probleemiks tervishoiutöötajate puudust, mida on püütud ravida palkade ennaktempos kergitamisega. Kui Eesti keskmine palk kasvab tänavu ennustatult 11,5 protsenti ja tuleval aastal 6,1 protsenti, siis tervishoiutöötajate palgad kerkivad samal ajal vastavalt 20 ja 10 protsenti.

Siiski ei ole helde palgatõus meedikute põuale leevendust toonud, nagu ka mitte muud toetusprogrammid, millega ministeerium püüab arste-õdesid tervishoidu tagasi meelitada. Endiselt on täitmata suur hulk residentuuri kohti ja lahkuvate perearstide asemele ei leita uusi. Sügisel istuvad ametiühingud riigiga taas laua taha, et rääkida 2025.–2026. aasta palkadest – Sikkut on lubanud palgakasvu jätkumist.

Kõrgemad palgad paisutavad paratamatult ka tervisekassa kulusid. Kuivõrd esmalt on otsustatud ära kulutada olemasolevad reservid, siis tervisekassa järgmisel aastal lisaraha juurde ei saa, mistõttu pole ka loota, et ravijärjekorrad märgatavalt lüheneksid.

Suuremat sorti muudatusena tõusevad 2024. aastal hambaravihüvitised 15 miljoni euro võrra, mis tähendab lisaks olemasolevale eelarvereale umbes 18-protsendilist tõusu. Lisarahaga soovib Sikkut tõsta täiskasvanutele, sealhulgas eakatele ette nähtud hüvitisi. Kuigi detailid ei ole veel paigas, suurendaks lisaraha, kui see täiskasvanute vahel võrdselt ära jagada, praegusi hüvitisi umbes 20–30 euro võrra aastas. Uue ideena kaalutakse lubada eakate proteesi- ja hambaravihüvitiste ristkasutamist – see võimaldaks neil, kes proteese ei vaja, parandada oma hambaid riigi kulul palju suurema summa eest või proteeside ostjal kasutada nende soetamiseks lisaks ka hambaaukude raviks ette nähtud hüvitisi.