Kohus lubas eluaegset vangistust kandva kolmikmõrvari vabadusse

Tallinna vangla väravad. Foto on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Tallinna ringkonnakohus lubas möödunud nädalal vabadusse mehe, kes kannab kolme mõrva ja teiste raskete kuritegude eest eluaegset vangistust.

50-aastane Eduard Mägi pani erakordselt jõhkrad kuritööd toime 1990. aastatel noore mehena ja mitmel juhul koos kuriteokaaslastega.

Mõrvad ja vägistamine

Süüdistuse järgi tiris Mägi koos kahe kaaslasega 1994. aasta kevadel autosse Narva raudteepolitseiniku. Mehed röövisid temalt püstoli ning peksid ja kägistasid ta surnuks. Tema surnukeha heitsid mehed Balti elektrijaama kanalisse.

1994. aasta sügisel vägistas Mägi naise ning kägistas ta Ida-Virumaal Vaivara vallas metsas surnuks. Veel samal sügisel peksis Mägi koos kaaslastega surnuks invaliidist mehe. Kurjategijad viskasid ohvri laiba karjääri.

Narva linnakohus mõistis Mägile kolme inimese tapmise, vägistamise ja muude kuritegude eest 1995. aastal surmanuhtluse, mis asendati hiljem eluaegse vangistusega.

Kohtud olid eriarvamusel

Eduard Mägi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust on erinevad kohtuastmed, sealhulgas riigikohus vaaginud juba alates 2020. aastast. Toona leidsid kõik kohtuastmed, et kuigi Mägi käitumine kinnipidamisasutuses on olnud eeskujulik, ei ole tema elukäiku tervikuna ja kuritegude asjaolusid arvestades võimalik väita, et uue kuriteo toimepanemise oht on eriti väike.

Möödunud aastal taotles Mägi taas enda ennetähtaegset vabadusse lubamist, kuid Harju maakohus pani sellele 1. detsembril taas käe ette. Selle määruse jättis tänavu jaanuaris jõusse ka Tallinna ringkonnakohus.

Mägi ei jätnud siiski jonni ja vaidlustas ringkonnakohtu lahendi riigikohtus. Tänavu aprillis saatiski kõrgeim kohtuaste kaasuse tagasi ringkonnakohtusse uueks arutamiseks.

«Kurjus ei ole meditsiiniline ega juriidiline kategooria, mille inimesele omistamist saaks objektiivselt kontrollida. Sisuliselt keeldus kohus Eduard Mäge tingimisi enne tähtaega vabastamast üksnes toimepandud kuritegude asjaolude tõttu, sidumata seda arusaadavalt süüdimõistetu praeguse olukorra ja tema prognoositava käitumisega. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada pelgalt aastakümneid tagasi toime pandud kuritegude raskusega,» märkis riigikohus.

Riigikohus sedastas, et ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et Eduard Mägi on kandnud viimased kaks ja pool aastat karistust avavanglas. «Tema varasemas ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtuasjas pidas riigikohus avavanglasse suunamist mõistlikuks vaheetapiks enne lõplikku ennetähtaegse vabastamise otsustamist, kuna see annaks võimaluse jälgida süüdimõistetu käitumist vähem kontrollitud keskkonnas,» selgitas riigikohus

«Nüüdseks ongi kohtud tuvastanud, et Eduard Mägi on saanud avavanglas probleemideta hakkama. Ringkonnakohus oleks pidanud näitama ära asjaolud, mis veenavad, et Eduard Mäe hoiakud ja suhtumine pole pika vangistuse jooksul ja edukast avavangla kogemusest hoolimata ikkagi muutunud, ning osutama konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Väidetav sisemine kurjus selliste asjaolude hulka ei kuulu,» lisas riigikohus.

Ringkonakohus muutis meelt

Möödunud nädalal jõudiski ringkonnakohus taas otsusele, millega muutis oma varasemat seisukohta. Kohus vabastas kunagise roimari tingimisi vanglast, määras katseajaks kümme aastat ning allutas mehe käitumiskontrollile viieks aastaks.

Ringkonnakohus märkis, et formaalsed eeldused Mägi tingimisi eluaegsest vangistusest vabastamiseks on täidetud. Nimelt võib eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt 25 aastat, Mägi on aga istunud trellide taga juba ligi 29 aastat.

Kohus tõi esile, et Mägi on käitunud vanglas eeskujulikult. Ta läbis erinevad taasühiskonnastumisele suunatud sotsiaalprogrammid ja praktiliste oskuste omandamisele suunatud kursused. "Hinnangud süüdimõistetu käitumisele ja osavõtule nendest tegevustest on igati positiivsed, muuhulgas valdab Mägi praeguseks vabalt eesti keelt. Distsiplinaarkaristusi isikul vangistuse kandmise ajal ei ole,» märkis ringkonnakohus.

Juba viimased kolm aastat on Mägi karistust kandnud avavanglas, kusjuures alates 2020. aasta 1. oktoobrist on ta töötanud järelevalveta väljaspool vanglat. «Vanglast vabanemisel on isikul tagatud ka elukoht ja suhted lähedastega on head. Vangistuse kandmise käiguga seoses saab meest iseloomustada igati positiivselt,» lisas ringkonnakohus.

Vabadusse pääsemisel ranged nõuded

Ringkonnakohus rõhutas, et määrab Mägile katseajaks kümme aastat, mis on maksimaalne võimalik aeg.

Mägi peab vabanedes elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohus kohustas Eduard Mäge käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Samuti kohustati Eduard Mäge käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele, mille tähtajaks määrati 12 kuud.

Kui Eduard Mägi ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Mägi pääseb tingimisi vabadusse siis, kui Tallinna ringkonnakohtu 21. septembri määrust 15 päeva jooksul ei vaidlustata.

Viimati pääses eluaegset vangistust kandnud kinnipeetav vabadusse 2022. aasta septembri lõpus, kui trellide tagant pääses tapja ja laibatükeldaja Aleksei Bušujev. Tema katseajaks määras kohus seitse aastat, ühtlasi allutati ka neljaks aastaks käitumiskontrolli nõuetele.

Tallinna linnakohus mõistis 26. juunil 1997. aastal Aleksei Bušujevile sama aasta märtsis 20-aastase Žanna tapmise ja tema surnukeha tükeldamise ning tema raha röövimise eest eluaegse vangistuse. Politsei võttis Bušujevi kinni 1997. aasta aprilli alguses.