Valimiskomisjon ei pea m-hääletamise kasutuselevõttu veel võimalikuks

Digiallkiri andmine mobiil-IDga. Foto: Mihkel Maripuu

Vabariigi valimiskomisjon leiab, et valimisseaduse eelnõu muudatused vajavad kiiret parandamist ning valimiskomisjoni hinnangul pole m-hääletamise kiire kasutuselevõtt veel võimalik.

«Justiitsministeeriumi välja pakutud valimisseaduste muudatused ei anna selgust, kuidas tagada m-hääletamise puhul kontroll valijarakenduse autentsuse üle rakenduste poodides. Samuti võib täitevvõimule elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete üle otsustuse andmine mõjutada e-hääletamise usaldusväärsust,» leiab valimiskomisjon.

Riigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask märkis, et komisjon mõistab soovi käia ajaga kaasas ja pidada ka valmistel sammu tehnoloogiliste arendustega, kuid eelnõuga kavandatud nutiseadmega hääletamist võimaldavad muudatused vajavad riskide tõttu pikemat ühiskondlikku arutelu ja avatud debatti. 

«Nutiseadmega hääletamise kasutuselevõtt eeldab mitme riski aktsepteerimist või maandamist viisil, mida praegused pakutud lahendused piisavalt ei tee. Need riskid võivad aga kahjustada valimiste salajasust, läbipaistvust ja usaldusväärsust,» põhjendas Kask.

Peamiste riskidena tõi Kask välja piiratud võimaluse kontrollida valijarakenduse autentsust ja valimistel antud häält. «Sisuliselt ei oleks valijarakenduse üle kontrolli, sest see oleks n-ö kolmanda osapoole keskkonnas. Lisaks, kui praegu saab valija elektroonilise hääle vastuvõtmist kontrollida nutiseadme kontrollrakendusega, siis edaspidi peaks oma hääle kontrollimiseks omama mitut kaameraga nutiseadet. See aga vähendaks kontrollimiste arvu ja kindlust, et valijarakendus ei ole ründeobjektiks. Valijad võivad hakata oma häält kontrollima teise isiku nutiseadmest, mis aga omakorda kahjustab valimiste salajasust,» selgitas ta.

Risk kasutada pahatahtlikku rakendust

Kask lisas, et arvestada tuleb ka sellega, et rakenduste poodidesse on võimalik üles laadida ka alternatiivseid või pahatahtlikke valijarakendusi, mis eeldab rakenduste kiiret eemaldamist rakenduste poe haldajalt või valija oskust eristada õiget valijarakendust valest.

Valimiskomisjon tõi oma arvamuses justiitsministeeriumile välja ka, et rakenduste kasutusele võtmisega tuleb igakülgselt hinnata ka selle kooskõla Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärusega. Rakenduste poe haldajal on võimalik saada teada, milline kasutaja on valijarakenduse oma nutiseadmesse alla laadinud. Mitteametlike rakenduste olemasolu ja nende kasutamine on täiendav turvarisk valijale ja tema andmetele.

Samuti ei poolda valimiskomisjon tehniliste küsimuste otsustamisel anda otsustusõigust valitsusele, sest valitsuse vahetus võib tuua kaasa muudatusi elektroonilise hääletamise korraldamisel sõltuvalt valitsuserakondade suhtumisest elektroonilisse hääletamisse.

Selguse tooks avatud debatt

Ka ei lahenda see riigikohtu poolt tõstatatud probleemi, et liiga suur hulk valimiste korraldamise nõudeid on kehtestatud seadusest alamalseisvate aktidega. «Nende viimine valimiskomisjoni juurest valitsuse juurde otsustamiseks seda ei muuda. Valimiskomisjon on samamoodi riigikogust madalama tasandi otsustuskogu, nagu ka valitsus. Erinevus valitsuse ja valimiskomisjoni puhul on eelkõige see, et valimiskomisjon on kokku pandud poliitiliselt sõltumatul viisil,» sõnas Kask.

Muudatus ei teeks valimiste korraldamist komisjoni hinnangul kuidagi kiiremaks ega tagaks ka nende suuremat ausust ja sõltumatust. «Vähemalt pool elektroonilise hääletamise nõuetest, mis valimiskomisjon on kehtestanud, võivad paikneda täiesti vabalt seaduse tasandil, ilma et see jääks tehnoloogia arengule või muutumisele kuidagi jalgu või ette. Tehnoloogiliste nõuete üle otsustamine, mis vajavad pidevat ülevaatamist, peaks jääma seadusest madalamale tasemele, kas siis riigi valimisteenistusele või vabariigi valimiskomisjonile,» arvas Kask.

Valimiskomisjoni esimees usub, et kui riskid saaks maandatud ja m-hääletamise suhtes saavutatakse konsensus ühiskondlike ja poliitiliste debattide tulemusena, on m-hääletamine sellisel juhul kindlasti kasutusele võetav.