Suvised kärpeleiud ilustasid riigi rahahügieeni, suurt kasu toomata

Valitsuse istung, Kaja Kallas, Kristina Kallas. Foto on illustratiivne Foto: Mihkel Maripuu

Kui suve eel anti ministeeriumitele suunis kokkuhoiukohti leida, oli aluspõhimõte justkui vastastikune usaldamine: numbrilist piiri, kui palju iga ministeerium kärpima peab, ei seatud.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) on mitmel puhul tõdenud, et lähtuti heast usust, et iga ministeerium mõistab ülesannet ning annab parima, et iga üleliigselt kulutatud euro üles leida.

Neljapäeval ilmunud intervjuus tõdes Võrklaev Postimehele, et kuna tulemus ministeeriumiti oli väga erinev, siis oli see talle õppetunniks ja edaspidi numbrilistest eesmärkidest kärbete otsimisel ei hoiduta.

Ja tõepoolest. Nii nagu kardeti, ei jõudnud ministeeriumid üheskoos isegi miinimumeesmärgini ehk 50 miljoni euroni. Järgmiseks aastaks leidis keskvalitsus kokkuhoiukohti 41 miljoni euro ulatuses ning ühtlasi seati eesmärgiks, et nelja aastaga hoitakse kokku 354 miljonit eurot.

Sellest, mida täpsemalt ministeeriumid järgmisel aastal kokku hoiavad, tehakse täpsem ülevaade teisipäeval. Päris paljud ministeeriumid, mitte küll kõik, jagasid oma ideid juba nüüd.