Eesti ei kavatse kobarmoonast loobuda, vaid tahab seda juurde hankida

Paremal: suurtükimürskude sees on samuti võimalik vaenlase suunas lennutada kobarlaenguid. Foto on illustratiivne. Foto: Stringer

Eesti ei ole siiamaani liitunud kuraditosin aastat tagasi jõustunud Oslo konventsiooniga, mis keelab kobarmoona tootmise, kasutamise, ladustamise ja ekspordi, ega ole ka ette näha, et võiks sellega lähiajal liituda, ütles kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet. Põhjus on selles, lisas Kuimet, kes muu hulgas tegeleb relvastuskontrolli teemadega, et sõjaline nõuanne, mida kaitsevägi on sel teemal juba üle-eelmisest kümnendist küsinud, ei toeta konventsiooniga ühinemist.

Kaitseministeerium on korduvalt öelnud, et kobarmoona saab tõhusalt kasutada vastase suurearvulise inimjõu vastu, mistõttu on sel oluline osa Eesti esmase kaitsevõime tagamisel.

Kobarlahingumoon on õhust või maa pealt lastav, endas palju väiksemaid lõhkekehi sisaldav moon, mis on mõeldud maale langedes plahvatama arvukateks väiksemateks osadeks, tekitades sellega ulatuslikku kahju. Käimasolevas sõjas agressorriigi Venemaa vastu on Ukraina kasutanud ameeriklastelt saadud kobarmoona kaevikutes ja kindlustatud positsioonidel paiknevate vastase vägede vastu.

Kui palju ja mis tüüpi kobarmoona on Eesti oma ladudesse varunud, seda ükski Postimehega vestelnud allikas riigisaladusest lähtudes ei avalda.

Varem on ajakirjandusest läbi käinud, et Eesti kaitseväe relvastuses on suurtükiväegrupi 155-millimeetristele haubitsatele teatud hulk kassettmürske DM-632, mis sisaldavad 63 väiksemat tütarmürsku.