Kuivenduskraavide pärast käib tammsaarelik võitlus

Must-toonekurg Valdur on Võrumaal Nursipalus Nilbõ ojast kala nokka napsanud. Foto: Urmas Sellis

Linnukaitsjad pöördusid viimases hädas regionaalministri poole, et keegi ohjeldaks seadust rikkuvaid ja kohtuotsust eiravaid ametnikke, kes annavad kuivenduskraavide jaoks lube välja, keeldudes hindamast mõju loodusele.

«Kuivendamine on põllumajandus- ja toiduameti (PTA) selge huvi ja selle ametkonna n-ö püha eesmärk, kuid puudub kompetents ja ka huvi loodusväärtuste eest seismiseks,» hindas keskkonnajurist, Eesti ornitoloogiaühingu liige Liis Keerberg.

Loodust hävitavat kuivendamist peaks tema sõnul tegema vaid tõelisel vajadusel ja kindlasti mitte loodusharuldusi eriti kahjustavates kohtades.

Isegi tavalisi kurgi, rääkimata haruldasest must-toonekurest on Eestis viimastel aastatel vähemaks jäänud, varem harilik «konnakontsert» tiigis on nüüd haruldus. «Emajõe äärt kuldasid kullerkupud ja pääsusilmad, kuid mõelge, millal te ise neid kunagi nii tavalisi lilli viimati nägite või kas teie lapsepõlve kullerkupuväljad on veel alles,» hoiatas elurikkuse kadu uuriv Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur, kliimaministri nõunik Aveliina Helm juba mitme aasta eest (Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes. PM 7.12.2019).

​PTA ametnikel on õigus anda kuivenduskraavide jaoks lubasid, projektid tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga. Ametnikud aga leiutasid skeemi, et jätta osa keskkonnamõjudest hindamata.