/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2023/09/19/15602394t1h3b21.jpg)
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kohtus Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide voliniku Elisa Ferreiraga, kohtumisel keskenduti Euroopa Liidu rahastuse mõjule Tallinna linnale ja kogu regionaalarengule laiemalt.
Tallinn loodab saada Euroopa Liidult 17 protsenti lähiaastate investeeringute rahadest
Kõlvart tõdes, et aastatega on oluliselt paranenud Tallinna kaasatus nii riigi tasandil tehtava ELi rahastuskava ettevalmistusse kui ka laiemalt linnade kaasatus Euroopa Liidu tasandil tehtavate otsuste tegemisse. «Näeme Euroopa Liidu rahastuse mõju linna arengule Tallinna tänavatel iga päev teetöödena. Samas arutasime volinikuga ka seda, mida saab Tallinn teistele omavalitsustele tagasi anda. Oleme Euroopa Rohelise pealinna aastal loonud kestliku arengu kompetentsikeskuse, mis kaardistab omavalitsuste võimalusi uue jätkusuutliku linnaruumi loomisel. Meie õppetunde hakatakse kasutama teistes Eesti ja Ida-Euroopa omavalitsustes, sealhulgas Ukrainas,» ütles Kõlvart.
Tallinn on aastatel 2014–2020 kasutanud välisrahastust ja struktuuritoetust 87,7 miljonit eurot, ühtekokku ligi 500 projekti kogumaksumusega 137 miljonit eurot.
Suuremateks investeeringuteks on toetust saadud Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist ning teenuste arendamisel peamiselt Euroopa Sotsiaalfondist. Mahukamad investeeringud on läinud teedeehitusse, tänavavalgustusse, õppeasutuste hoonete ehitusse, kuid ka sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuste arendamisse. Lisaks on saadud toetusi väiksematele projektidele ja arendustele ning innovatiivseteks arenguteks. Lisaks struktuurifondidele on rahastusallikaks olnud Interregi, Erasmuse ja Horizoni programmid ning Euroopa majanduspiirkonna toetused.
Aastateks 2021–2027 eraldatakse Eestile Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi kokku 3,37 miljardit eurot. Sel perioodil planeerib Tallinn taotleda avanevate ELi struktuurifondide ning teiste rahastusprogrammide vahendeid linna strateegiliste tegevuste elluviimiseks. Välistoetuste vahendite kaasamine on kavandatud ka linna eelarvestrateegias. Üheks suurimaks teemaks uuel rahastusperioodil on kliimamuutustega kohanemine, ökoloogiline mitmekesisus linnades ja elanike teadlikkuse tõstmine valdkonnast ehk ringmajandus, jäätmete vähendamine ja esemete korduvkasutus.
Aastatel 2023–2027 moodustavad välisvahendid kavandatatest linna investeerimistegevustest ligi 17 protsenti. Suuremad planeeritavad välisvahenditest rahastatavad investeeringud on teiste seas uute trammide soetamine ja trammitaristu ehitamine, elektribusside ja laadijate soetamine, teede remont, liikuvuse sõlmpunktide rajamine, Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee ehitus.