Luubi all ⟩ Kas kuulsuste jutud depressioonist muutuvad juba ohtlikult tüütuks?

Paljud Eesti artistid on avameelselt rääkinud nii oma depressioonist kui emotsionaalsest madalseisust. Foto: Artur Kuus

Viimastel aastatel on hulk Eesti meelelahutajaid esinenud avaliku ülestunnistusega oma vaimse tervise hädadest. Küllap lootes, et sedasi aitavad nad tõmmata tähelepanu valusale probleemile, ent on paratamatult tekitanud ka küsimuse, mis võib olla nende avameelsete juttude varjatud tagajärg.

Kes kõik küll oma depressioonist rääkinud pole. Märt Avandi, kui alustada kõige tuntumatest, ehkki tema depressioon, nagu ta tunnistas kolm sügist tagasi telesaates «Selge pilt», «oli 20 aastat tagasi, enne seda, kui olin armastatud näitleja ja kogu aeg nalja tegin». «Õhtuti oli tavapärane, et hakkasin ilma igasuguse põhjuseta nutma,» meenutas ta.

Koit Toome, kui jätkata tuntuse tipplainel, kes rääkis kolm ja pool aastat tagasi raadiosaates «Vikerhommik», mismoodi depressioon ta kaks aastat tagasi lausa maha murdis. «See päädis ühel hetkel, kui olin kaks päeva voodis, värisesin ja mõtlesin, et kutsun kiirabi,» kirjeldas ta.

Stig Rästa rääkis tunamullu kevadel «Ringvaates», et on depressiooni kogenud lausa kolm korda. Lootes pidevalt, et muusikuna ootab teda suur õnnestumine nurga taga, oli ta enda sõnul kogu aeg ärevuses. «Aga kui keha on kogu aeg ärevuses, siis keha lülitab end välja,» seletas ta.