Andmekaitse inspektsioon sai hiljuti pöördumise, mille saatja uuris, kas üldse ja kui palju tohib vaimse tervise õde infot tema eraelu kohta hiljem terviseportaali ehk digilukku saata. Nimelt oli ta usaldanud meditsiiniõele oma isiklikke muresid, mis ei olnud seotud tema tervisehädaga. Häirekell hakkas inimese peas lööma pärast seda, kui vaimse tervise õe talletatud infot kordas oma sissekandes töötervishoiuarst, kellega need teemad patsiendil üldse jutuks ei kerkinud.
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla kinnitas, et tervishoiutöötajatel on tõepoolest lubatud lisada digilukku ka patsiendi eraelulisi andmeid, juhul kui need võivad mõjutada inimese tervist või tervisekäitumist. Selle üle otsustab kande tegija.
Ebavajalik ja vale tõlgendus
Mitmed inimesed, kellega Postimees rääkis ja kes oma täisnime avaldada ei soovinud, tõid näiteid oma haiguslugudest, kust leiab nii ebavajalikku infot kui ka suisa meelevaldseid arvamusi.
Aasta tagasi kõrge puu otsast kukkunud Jüri meenutas, et arst oli toona temalt muu hulgas küsinud, kas ta joob või suitsetab. Jüri viskas enda arvates nalja, kui vastas, et üheksa-aastaselt sai nurga taga kambakesi sigaretti proovitud. Hiljem luges mees terviseportaalist, et ta jättis suitsetamise maha 10-aastaselt. «Kes siis poisikesest peast poleks tempe teinud, aga milleks on vaja ebaolulisi seiku kirja panna – vaevalt et aastakümnetetagune tegu praegu mu tervist kuidagi mõjutab, ent võõrale jääb mulje, nagu oleksin pärit mingist kahtlasest perest.»