Tallinna abilinnapea võrdleb eestikeelsele haridusele üleminekut inimõiguste rikkumisega

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul on Tallinnas üleminek eestikeelsele haridusele väga keeruline. Foto: Eero Vabamägi

«Kui räägime hariduse kvaliteedi langusest ning kui see ettevalmistamata reformi tõttu realiseerub, võime rääkida inimõiguste rikkumisest,» vastas Tallinna abilinnapea Andrei Kante (KE) Pealinna lehe küsimusele, kas saame rääkida inimõiguste rikkumisest, kui järgmise seitsme aasta jooksul kaotatakse vene koolides ära vene keel.

Pealinn abilinnapea Kante usutlusega pealkirja all «Eestikeelsele õppele üleminek võib kaasa tuua inimõiguste rikkumise» ilmus 11. septembril.

Endine haridus- ja teadusminister ja eestikeelsele õppele ülemineku eestvedaja Tõnis Lukas (Isamaa) rääkis Postimehele, et sel küsimusel on nii juriidiline kui ka mõtteline pool. «Juriidiliselt on see nonsenss loomulikult, sest ei ole õppekeel inimõigustega seotud. Aga kui mõelda, et emakeelne haridus on oluline õigus, mis tuleks lastele tagada, siis sellega saab ainult nõustuda. Ainult et üldjuhul on see korraldatud nii, et rahval on oma riik ja seal peab emakeelne haridus kindlasti olema tagatud. Venekeelsetele inimestel on Venemaa riigina täitsa olemas. Teistel rahvastel on oma riigid,» kommenteeris Lukas.