Välgukiirusel ellu viidav seadusemuudatus annaks valitsusele hoova väiksemaks kärpeks

Eelnõu kohaselt soovib minister Mart Võrklaev (RE) likviidsusreservile ehk sisuliselt riigi jooksvale kulukontole lisada siiani igapäevakulutusteks keelatud rahatagavara – stabiilsusreservi –, mille maht 30. juuni seisuga oli ligi 430 miljonit eurot. Foto: Shutterstock

Teisipäeval saatis rahandusminister vaid kolm päeva vältavale kooskõlastusringile riigi rahareservide kokku tõstmist lubava seaduseelnõu, mis selle vastuvõtmisel vaigistab ajutiselt küll (riigi) kroonilist rahanälga, kuid vähendab parlamendi võimalusi ootamatute kulutuste tegemisel kaasa rääkida.

Eelnõu kohaselt soovib minister Mart Võrklaev (RE) likviidsusreservile ehk sisuliselt riigi jooksvale kulukontole lisada siiani igapäevakulutusteks keelatud rahatagavara – stabiilsusreservi –, mille maht 30. juuni seisuga oli ligi 430 miljonit eurot. Seda raha on riik seni hoidnud tallel, et ka ettenägematute kriiside ajal olla valmis välja maksma palku, pensioneid ja toetusi.

Näiteks 2009. aasta majanduskriisis oli seetõttu Eestil tagataskust võtta 224 miljonit eurot, aga Läti või Kreeka, kel sellist tagavara polnud, said rahandusliku krahhi vältimiseks rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) laenu vaid ulatusliku kärpeplaani vastu, mis pikendas omakorda kriisist väljatulemise aega. Taavi Rõivase (RE) valitsusel oli toona kasutada veel üks õlekõrs. 2012. aastal anti riigikassa käsutusse töötukassa 25 miljonit eurot ja toonase haigekassa 200 miljonit eurot. Võrdluseks, et toona oli riigil vaba raha 727 miljonit eurot.