/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/05/13664513t1h610d.jpg)
Eelmisel nädalal leiti lisaks Kuressaaret joogiveega varustavatele puurkaevudele reostust teistest Tõlli-Ansi piirkonna kaevudest, kuhu see võis jõuda suurtest vihmasadudest pinnavee sissevoolu tulemusena.
Selgus Kuressaare joogiveereostuse võimalik põhjus (1)
Eesti keskkonnauuringute keskuse spetsialistide poolt 7. septembril Tõlli-Ansi veehaardes asuvatest kaevudest võetud põhjavee proovide tulemused näitasid vähest mikrobioloogilist reostust.
Keskkonnaameti Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles, et ammooniumi ja nitraadi näidud veeanalüüsides olid väga madalad, mis viitab, et tegemist ei ole värske reoveest ega põllumajandusest pärineva reostusega.
«Arvestades mikrobioloogilise reostuse hulka, võib reostus pärineda puurkaevudesse sattunud pinnaveest. Ümbruskonna kaevudest võetakse mikrobioloogilisi proove ka sellel nädalal ja laiendatakse piirkonda ligikaudu kilomeetri võrra, et saada võimalikult täpne ülevaade ümbritseva ala vee seisundist. Samuti palus keskkonnaamet vee-ettevõtjal esitada ajaline tegevuskava puurkaevude konstruktsioonide seisundi kontrollimiseks ja Tõlli-Ansi veehaarde sanitaarkaitsealal asuvate kasutuseta kaevude likvideerimiseks,» ütles Haamer.
Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam kinnitas, et ameti võetud veeproovide tulemused viitavad samuti sellele, et sel korral pole tegemist fekaalse saastega. «Terviseameti nakkushaiguste labor tegi puurkaevude veest tuvastatud E. coli kultuuri esmased uuringud patogeensete tüvede tuvastamiseks. Analüüside tulemused näitasid, et tegemist ei ole patogeensele ja fekaalsele saastumisele viitava tüvega. Labor jätkab uuringuid eesmärgiga teha kindlaks E. coli konkreetne tüvi,» ütles Juhkam.
Kui veeproovis tuvastatakse mikrobioloogiline leid, siis soovitab terviseamet vett enne tarvitamist keeta. Ohtlikumad on E. coli bakterid, mille puhul piisab haigestumise tekitamiseks ühest leiust. Kui puurkaevuvesi on saastunud, tasub konsulteerida ettevõtetega, kes pakuvad hooldus- ja puhastusteenust.
Vallavanem Mikk Tuisk ütles, et senise info põhjal peavad valdkonna spetsialistid reostuse tõenäoliseks põhjuseks pärast augusti lõpu tugevat vihmasadu kaevudesse jõudnud pinnavett. «Kustkohast ja kuidas saastunud pinnavesi puurkaevudesse jõudis, pole kahjuks seni teada,» lisas Tuisk.
Vallavalitsuse veekasutuse ja -kaitse peaspetsialisti Meelis Alberti sõnul näitavad 7. septembril Tõlli-Ansi piirkonnas võetud veeproovide tulemused eelkõige coli-laadsete bakterite esinemist, mis viitab pinnavee sissevoolule. «Kuna ammooniumi- ja nitraadinäitajad on proovides korras, siis ei saa vee saastumise põhjuseks pidada inimtekkelist reostusallikat,» selgitas Albert.
Kuressaare ühisveevärgi trassidest võetud veeproovid on alates eelmise nädala keskpaigast olnud puhtad. Kuressaare Veevärk jätkab vee kloreerimist ja jätkub veeproovide võtmine nii puurkaevudest kui ka trassidest. Samuti laseb vee-ettevõte ekspertidel kontrollida Tõllil asuvate puurkaevude konstruktsioone.