GRAAFIK ⟩ Idavedude skandaal vedas Isamaa toetuse rekordkõrgusele

Isamaa reiting on tõusuteel Foto: Eero Vabamägi

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,6%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,8% ja Keskerakonda 17,2% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. augustist 4. septembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,2 protsendipunkti võrra ning peaministripartei püsib liidrikohal. EKRE toetus on viimased kolm nädalat püsinud samal tasemel. Keskerakonna toetus on viimase kolme nädalaga langenud 1,3 protsendipunkti võrra. Reformierakonna edu EKRE ees on 1,8 protsendipunkti ning Keskerakond jääb EKRE-st 6,6 protsendipunkti kaugusele.

 

Esikolmikule järgnevad Isamaa (11,8%), SDE (9,9%) ning Eesti 200 (7,4%). Viimase kolme nädalaga 2 protsendipunkti võrra tõusnud Isamaa toetus pole Norstati reitingutes varem nii kõrge olnud, mis tähendab, et Isamaa toetus on viimase 4 aasta ja 7 kuu kõrgeimal tasemel.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,9% ning opositsioonierakondi 52,8% vastajatest.
 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (25,6%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,64%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,98%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 14.08-21.08, 21.08-28.08, 29.08-04.09, 04.09-11.09 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Tulemustega on põhjalikumalt võimalik tutvuda siin.

Erakondade toetusnumbrid näitavad meile sel nädalal, et Reformierakond on vaatamata Kaja Kallase perekondlikele ärisidemetele Venemaaga oma toetust kasvatanud. Erakonna nelja nädala koondtulemus on kolm nädalat järjest liikunud sammhaaval ülespoole. Mitu nädalat oma toetust kasvatanud EKRE tõusutrend on peatunud 24% piirimail. Äsja juhti vahetanud Keskerakond on aga kolmandat nädalat järjest oma suhtelist positsiooni kaotanud. Siinkohal tasub rõhutada, et erakonna juhivahetus nendes toetusnumbrites veel ei kajastu – küsitlusperiood oli selleks ajaks juba sisuliselt läbi, kui Mihhail Kõlvartist erakonna uus juht sai. Küll aga tasub järgmistel nädalatel hoida teravam pilk Keskerakonna toetusnumbritel, sest kui juhivahetusel on mingi kohene mõju, peaks see siis juba ka näha olema.

Kolme väiksema erakonna osas torkab kõige enam silma Isamaa toetuse märkimisväärne kasv viimase kolme nädala jooksul. Selle ajaga on nad oma koondtoetust suurendanud kahe protsendipunkti võrra 11.8%-ni. Kusjuures kaks viimast nädalast küsitlustulemust näitavad erakonnale toetusnumbreid üle 13%, mis annab ootuse selleks, et nende nelja nädala koondreiting võib järgmistel nädalatel veelgi tõusta. Võrreldes mai lõpu seisuga on Isamaa toetust kasvanud koguni enam kui 4 protsendipunkti ehk rohkem kui poole võrra. Sellega on erakond oma viimase vähemalt nelja aasta kõige kõrgemal toetustasemel.

Sotsiaaldemokraatide toetuses hetkel selgemat trendi märgata ei ole. Eesti 200 seevastu on taas alustanud kerge toetuse langusega. Nende toetuse kiire ja järsk valimisjärgne langus pidurdus juuli lõpus, kui erakonna nelja nädala koondtoetus jõudis 7% tasemele. Pärast mõningast tagasipõrget hakkas nende toetus augusti lõpus uuesti langema ning on hetkel 7.4%. Eesti 200 iganädalased tulemused on kaks viimast nädalat olnud selgelt madalamad kui kolm või neli nädalat tagasi, mis viitab sellele, et Eesti 200 nelja nädala koondtoetus võib olla ka järgmistel nädalatel languses.

Martin MölderPolitoloog