Kogenud sõjaväelased pooldavad jalaväemiinide võtmist Eesti arsenali

Ukraina Harkivi oblasti Kamjanka küla elanikud Vene jalaväemiini kõrval. Foto: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

Riigikogusse kuuluvad ja sinna kandideerinud endised kaitseväelased ja -liitlased toetavad Ukrainas käiva sõja õppe­tundide ajel, et ka Eesti võtaks oma relvastusse passiivsed jalaväemiinid, mille abil on venelased suutnud pidurdada ukrainlaste pealetungi, kuid kaitseministeerium ja kaitsevägi seda ei poolda.

Endine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili (RE) ütleb jalaväemiinide kohta, et need on erakordselt vastikud ja jälgid, viidates ka oma isiklikele kogemustele nendega Liibanonis. Ta lisab, et ei tahaks neid Eesti kaitsmisel kasutada, ent asjaolud, nagu Venemaa vallapäästetud sõda, ei soosi nende kasutamisest loobumist.

Eestil ei ole ladudes jalaväemiine, sest Eesti ühines neid keelustava Ottawa konventsiooniga 2004. aastal. Konventsiooniga ei ole ühinenud Venemaa, kes on Ukrainasse oma vallutatud positsioonide kindlustamiseks rajanud hiiglaslikke miinivälju.

Jalaväemiinide keelustamise peamiseks ajendiks on see, et need põhjustavad ülemääraseid ja tarbetuid vigastusi ja inim­ohvreid, sh tsiviilelanike hulgas.

Selleks et Eesti saaks Ukrainas oma tõhusust tõestanud jalaväemiine oma territooriumi kaitsmiseks kasutusele võtta, tuleb esmalt lahkuda Ottawa konventsioonist, millega on liitunud 164 riiki, sh Eesti kõik olulised liitlased, v.a USA. Kuid USA on kehtestanud oma jalaväemiinide arendamisele ja müügile nii palju ühepoolseid piiranguid, et on kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimeti sõnul konventsiooniga sama hästi kui ühinenud.