/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/02/05/128424t1hbf9c.jpg)
Rahvastikuministribüroos valminud rahvuskaaslaste programmi andmetel elab väljaspool Eestis hinnanguliselt 150 000 kuni 200 000 eestlast.
Väljaspool Eestit elab kuni 200 000 eestlast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste koguarv on ligikaudu 1,1 miljonit, millest välismaal elavad rahvuskaaslased moodustavad umbes 15 protsenti, teatab rahvastikuministribüroo kodulehel avalikustatud rahvuskaaslaste programm.
Väljaspool Eestit elavate eestlaste täpset arvu on raske esitada, sest paljud riigid ei registreeri oma elanike etnilist päritolu ning suur osa väljarännanud eestlaste järglastest on segunenud või assimileerunud asukohamaa rahvastikku ja ühiskonda. Samuti ei registreerita isikute vaba liikumise põhimõtte kohaselt rännet igas riigis.
Suurima väliseestlaste arvuga (üle 20 000) maad on Venemaa, Soome, Rootsi, USA ja Kanada.
Väljarände uus laine
Välismaal elavad eestlased on Eestist lahkunud eri aegadel. Esimene suurem väljaränne oli 19. sajandi lõpus, kui asuti peamiselt Vene tsaaririigi aladele.
Teine suur lahkumislaine leidis aset seoses Teise maailmasõjaga ja kolmas suurem väljaränne on toimunud pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Viimase väljarände ajal on vähemalt 40 000 eestlast siirdunud õppima ja töötama peamiselt Euroopa Liidu riikidesse.
Sel rände ajal on tekkinud suuremad uued eesti kogukonnad Soomes, Belgias ja Iirimaal.
Vanad eesti kogukonnad hääbuvad
Senistest eesti kogukondadest on nii läänes kui ka idas hääbumisohus mitmed vanemad väliseesti kogukonnad, kus domineerib välismaale asunute teine, kolmas või mõni hilisemgi põlvkond.
Nende kogukondade eesti keele ja kultuuriga seotud tegevus väheneb, noored assimileeruvad asukohamaa ühiskonda, sealsete noorte eesti keele oskus kahaneb ja nende identiteet muutub.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist välismaale kolinud on mitmes riigis moodustanud uusi elujõulisi väliseesti kogukondi. Mõnes kohas on viimased minejad ühinenud endiste väliseesti organisatsioonidega või moodustanud uusi omal käel tegutsevaid organisatsioone.
Järgmiseks viieks aastaks koostatud rahvuskaaslaste programm on suunatud kõigile väljaspool Eestit elavatele eestlastele. Kui eelmise perioodi raskuspunktiks oli idapoolsete eesti kogukondade toetamine, siis käesolev programm püüab ida ja lääne toetust tasakaalustada ning arendada koostööd mõlemas suunas.
Eesti kogukonnad välismaal:
Soome 35 000
Venemaa 30 000
Rootsi 26 000
USA 26 000
Kanada 20 000
Austraalia 6 000
Saksamaa 5 000
Suurbritannia 4 000
Kasahstan 3 000
Ukraina 3 000