Keskerakond annab üle eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks

Tanel Kiik, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon annab esmaspäeval täiskogu istungil üle otsuse eelnõu moodustada uurimiskomisjon peaminister Kaja Kallase abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks.

Fraktsiooni esimehe Tanel Kiige sõnul otsustasid Keskerakonna saadikud Pärnus peetud sügisseminaril, et uurimiskomisjoni moodustamisega ei tohi viivitada, sest Eesti on juba mitu nädalat olnud tõsises usaldus- ja valitsuskriisis.

«Avalikkuse reaktsioon ja erinevad arvamusuuringud näitavad üheselt, et Eesti rahvas ootab peaministrilt märksa põhjalikumaid selgitusi ning poliitilise vastutuse võtmist. Paraku pole seni küsimustele ammendavaid vastuseid tulnud, mis omakorda on usalduskriisi veelgi süvendanud,» lausus Tanel Kiik.

Keskerakonna aseesimees märkis, et uurimiskomisjonil on suuremad volitused asjaolude täpseks väljaselgitamiseks kui erinevatel riigikogu komisjonidel. «Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente,» täpsustas Tanel Kiik. «Seejuures on kutsutu kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga.»

Uurimiskomisjonil tuleb anda vastused küsimustele, millal sai peaminister teada, et tema abikaasa osalusega ettevõte teostab äritegevust Venemaal ning millal ja kelle poolt tehti otsus see lõpetada?

Samuti tuleb selgitada, kas Eesti julgeolekuasutused olid viidatud äritegevusest teadlikud ning kas nad on juhtinud kaasnevatele riskidele ka peaministri tähelepanu; millistel asjaoludel ja tingimustel andis peaminister oma abikaasa ettevõttele kokku 370 000 eurot laenu; kas peaministri poolt laenatud raha kasutati äritegevuse edendamiseks Venemaal ja kas peaminister teenis laenu pealt ka intressitulu ning milliseid järeldusi ja muudatusi õigusaktides peame tegema, et tulevikus sarnaseid Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat õõnestavaid olukordi vältida?