Päevalehtede juhtkirjad: Kaja Kallas ei saa aru olukorra tõsidusest

Kaja Kallas korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Foto: Tairo Lutter

Eesti suuremad päevalehed kirjutavad oma juhtkirjades, et peaminister Kaja Kallas jättis taas kasutamata võimaluse anda avalikkusele veenvaid ja ammendavaid vastuseid ning ei saa aru oma abikaasa Vene-suunalise äritegevuse skandaali mõjust Eesti mainele.

Postimees kirjutab oma juhtkirjas «Kaja Kallase küünlapäev», et korruptsioonivastase erikomisjoni istungil ei saadud teada peaaegu mitte midagi uut.

«Komisjoni istung möödus üks-kaks-kolm Uduvere moodi, kuid arvestades osalejate tunnitasusid, on tegemist maksumaksjale üpriski kuluka naljaga. Kaja Kallase sõnul on ta varasemas elus olnud hea jurist, kes teenis palju. Seda enam oli kummaline näha, et Kallas ei olnud komisjoni koosolekuks üldse valmistunud: puudusid märkmed, dokumendid ning ka oma laenuinfot hakkas ta otsima mobiiltelefonist käigu pealt, mis lõppes kurva tõdemusega, et vanemat informatsiooni ei ole võimalik sealt kätte saada. Head juristid nii ei tee,» tõdes leht.

Postimees märkis, et Kaja Kallas jättis taas kasutamata võimaluse anda avalikkusele veenvaid ja ammendavaid vastuseid. «Ma ei saa teie küsimusest aru,» kurtis peaminister. «Ta nurises, et on olnud avatud ja läbipaistev (toortõlge ingliskeelsest sõnast transparent), kuid ta on saanud õppetunni, et mida avatum ta on, seda rohkem küsimusi tekib. Kas Kaja Kallas ei saa tõesti aru? Komisjoni liikmete ründamine, suletud kehakeelena rinnal ristatud käed ning jätkuv häma ei olnud näide avatusest. Asi pole liikmete isikutes, kellest mõni võib peaministrile olla ebasümpaatne. Antud juhul esitasid küsimusi rahvasaadikud, rahva saadikud sõna otseses mõttes. Ja rahval on õigus teada,» märkis Postimees.

Eesti Päevaleht kirjutab juhtkirjas «Peaminister Kallas ei saa ikka aru», et on kahju, et peaminister ei saa ikka veel aru. «Sellest, et ükskõik kui juriidiliselt korrektselt järgisid tema abikaasaga seotud ettevõtted sanktsioone ja kui puhas on tema laenuks antud raha päritolu – moraalselt ei ole ta enam Venemaa-vastaste majandussanktsioonide majakas. Tema näidet saab hoopis kasutada Venemaaga äri edasi ajamise õigustamiseks,» märkis leht.

Lehe hinnangul muutuvad Helmed ja Kallas järjest enam «parajaks paariks», kes üritavad vastastikuse kraaklemisega oma süvapoolehoidjaid rõõmustada.

«Eilne Kaja Kallase ja Mart Helme vastasseis riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis lõi kõvemini helisema ka sisepoliitilise häirekella. Idavedude skandaali põhjusi selgitavate faktide asemel pakkus komisjoni istung peamiselt Kallase ja Helme tülitsemist. Helme oleks võinud hoiduda asjasse mitte puutuvatele teemadele valgumast ja Kallas oleks võinud tulla komisjoni ette hästi valmistunult, näiteks opositsiooni süüdistusi-kahtlustusi ümber lükkavate dokumentidega varustatult,» märkis leht.

Leht leiab, et Helme näib olevat Kallasele otsekui appi tulnud: ähvardades peaministri personaalküsimuse pärast kogu riigikogu töö blokeerida, nihutab ta fookuse Kallaselt enda mitteriigimehelikule käitumisele. «Niisugusele väljapressimisele ei saa mõistagi järele anda. Kui läheb nii, siis Kallas pääseb ja tema skandaali maksavad kinni kõik teised Eesti nõrgenenud maine ja süveneva polariseerumise kujul,» nentis leht.

Äripäev kirjutab juhtkirjas «Oravate ülbus ja Helmete «tarkus»», et peaministri abikaasa Venemaaga seotud äritegevuse üksikasjade uurimiseks kokku kutsutud riigikogu komisjon pakkus parimal juhul haiget poliitilist meelelahutust, aga mitte uusi asjasse puutuvaid fakte.

Lehe hinnangul oli korruptsioonivastase komisjoni istungil toimunu laias laastus seesama, mis kevadistel täiskogu istungitel riigikogus, kus asjasse puutumatut oli enam kui asjasse puutuvat. «Ma olen väga tark inimene, see on väga huvitav. Ma olen väga haritud inimene,» praalis komisjoni esimees Mart Helme, tsiteeris taas Leninit ja rääkis vahepajatusena venekeelse anekdoodi.

«Komisjoni oma abikaasa Venemaaga seotud äride skandaali kohta aru andma kutsutud Kaja Kallas võttis aga hoopis teemaks Helme tegevuse Eesti suursaadikuna Moskvas ning tema Suur-Lähtru mõisa ehitamiseks kulunud raha,» märkis leht.

«Riigikogu valimistel sai Reformierakond erakordselt suure kohtade arvu riigikogus, mis selle erakonna ajaloolisele eneseuhkusele ja kohatisele ülbusele mõjus vaid tiivustavalt. Teiselt poolt ei tunnistanud EKRE valimistulemusi legitiimseks, mis omakorda väljendub elementaarse viisakuse puudumises,» nentis Äripäev.

Lehe hinnangul on ainus väärt asi, mis korruptsioonivastase komisjoni veidrast istungist võiks meie parlamentaarsete tavade juurde kuuluda, oleks avatus ehk otseülekanne. «Nii saab igaüks näidata oma tarkust või rumalust (ennekõike viimast) ja valijad saavad ainest selleks päevaks, kui kõrgeim võim järgmisel korral tuleb valimiskastide juurde mandaadi andmise üle otsustama,» leidis leht.