Parempoolsed esitasid valitsusele Eesti majanduse kasvukava

Parempoolsete juht Lavly Perling. Foto: Erik Prozes

Erakond Parempoolsed pöördus teisipäeva hommikul valitsuse ja riigikogu poole avaliku kirjaga, milles kutsuti üles rakendama poliitilisi meetmeid, et tuua Eesti majandus välja euroala sügavaimast langusest.

Parempoolsete hinnangul pole tänased riigijuhid võtnud Eesti majanduse ja konkurentsivõime halvenemist piisavalt tõsiselt, mistõttu pakub erakond välja omapoolse majanduse kasvukava.

Eesti majanduslangus on Euroopa sügavaim. Majandususalduse indeks on langenud 2009. aasta majanduskriisi ja koroonapiirangute kõrgaja tasemele. Tööstusettevõtete toodang vähenes aasta võrdluses 15 protsenti. Eksport kahanes aastaga jooksevhindades 15 protsenti ja import 13 protsenti. Ettevõtted on kaotanud konkurentsivõimes, pankrottide arv on kasvuteel ja inimesed kaotavad töö.

Samaviisi jätkates kasvab Eesti võlakoormus nelja aastaga 8 miljardilt eurolt 16 miljardi euroni ehk ligi 33 protsendini SKPst ning riigieelarve puudujääk kasvab lähiaastatel 1,7–1,9 miljardi euroni ehk ligi 4 protsendini SKPst. Riigieelarve puudujäägi ja püsikulude katmine laenurahaga suurendab inflatsiooni veelgi.

«Selle kõige tulemusena jäävad Eesti inimesed vaesemaks. Trendi murdmiseks vajab Eesti teadlikku majanduspoliitikat. Esimesena tuleb riigi kulusid ulatuslikult koomale tõmmata ning selleks koostasid Parempoolsed juba mullu sügisel konkreetse kärpekava. Kuid kärpimisest üksinda pikas plaanis ei piisa. Valitsuse ja riigikogu prioriteet peab olema Eesti majanduse uuesti kasvule pööramine,» märgitakse pöördumises.

«Meie võimuses on teha eestlastest ühe põlvkonna jooksul üks maailma jõukamaid rahvaid. Jõukuse juurde loomiseks peame kasvama pikaajaliselt ja kordades kiiremini kui vana maailma riigid. Praegu on Eesti arengutempo isegi oma lähematest naabritest aeglasem, kuigi saaks olla kiireim. Inimeste jõukuse ehk majapidamiste netovara väärtuse võrdluses jääb Eesti Soomest kaks korda ning Rootsist ja Taanist üle nelja korra maha,» leiavad Parempoolsed.

«Jõukuse kasvu eeldus on tugev ja kasvav majandus. Tööandjate Keskliit ning teised ettevõtlusorganisatsioonid, samuti erinevate meediamajade toimetused, on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Eestis puudub sisuline debatt majanduskasvu käivitamiseks. Kutsume avalikkust ja kõiki erakondi Parempoolsete majanduse kasvukava ettepanekute teemal kaasa mõtlema ja oma ideid juurde pakkuma,» märgitakse pöördumises.

Parempoolsete majanduse kasvukava koosneb kaheksast peatükist:

Lihtne ja konkurentsivõimeline maksusüsteem. Riigieelarve puudujääk tuleb katta kärbete, mitte maksutõusudega. Maksutõusudest ja uutest maksudest tuleb loobuda.

Kiire asjaajamine ja vähem bürokraatlikku lisakulu. Tuleb kehtestada ettevõtlusrahu ehk kärpida massilist õigusloomet ja piirata reeglite pidevat muutmist, et vähendada kaasnevat halduskoormust ja lisakulu.

Suurinvesteeringute soodustamine ja Eestisse meelitamine. Valitsuse ülesanne on meelitada Eestisse miljardilisi suurinvesteeringuid, millega on edukalt hakkama saanud meie naaberriigid. Selleks tuleb tööle rakendada ametkondadeülene välisinvesteeringute eriüksus.

Innovatsioon ja rahvusvahelistumine. Valitsus peab kliimapoliitika investeeringud siduma majanduskasvu eesmärkidega.

Kapitali kättesaadavus ja taskukohasus. Eesti ettevõtete kapitalile juurdepääsu parandamiseks peab riik ettevõtetele toetusrahade jagamise asemel kordades suurendama riiklikult tagatud laenugarantiide ja -käenduste pakkumist kesksuurtele ettevõtetele ja suurprojektide finantseerimisele.

Tööturu avamine rahvusvahelistele talentidele. Valitsus peab kvootidekeskse mõtteviisi Eestit puudutava sisserände juhtimisel asendama aktiivse rolliga, et aidata ettevõtetel ja ülikoolidel meelitada Eestisse kümneid tuhandeid teadlasi, tehnolooge, insenere ja teisi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste ning oskustöölisi.

Aus ja õiglane konkurents. Tuleb kehtestada üldine põhimõte, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused või nende osalusega äriühingud ei konkureeri eraettevõtetega. Konkurentsiameti prioriteediks tuleb seada ülesanne teostada selliste asutuste ja äriühingute üle järelevalvet, et vältida turul vaba konkurentsi kahjustavaid tegevusi.

Tehnoloogia arengu eestvedamine. Valitsus peab koostöös ettevõtete ja ülikoolidega valima eelisarendatavad tehnoloogiavaldkonnad (näiteks tehisintellekt, sõidukite kaugjuhtimine, asjade internet (IoT), rohetehnoloogiad jne), soodustama nende tehnoloogiate arendamist Eestis ning eest vedama regulatsioonide loomist, selmet oodata Euroopa regulatsioonide teket ja neid rangelt üle võtta. IT-eduloo jätkamiseks on meil vaja kasvatada ettevõtete arvu, kes loovad uutes valdkondades intellektuaalomandit ja ekspordivad IP-l põhinevaid teenuseid.

Pöördumise allkirjastasid erakonna Parempoolsed juhatuse liikmed:

Lavly Perling, esimees

Siim Kiisler, aseesimees

Kristjan Vanaselja, aseesimees

Henrik Aavik

Jaagup Ainsalu

Andres Kaarmann

Tõnis Kons

Karel Kuningas

Inga Kupp-Silberg

Kati Kuusk

Andero Laur

Indrek Luberg

Merle Raun

Ann Räämet

Kadri Tillemann