/nginx/o/2009/02/05/128394t1h5314.jpg)
Peipsi järvel ja Põhja-Eesti rannikul hakkavad juba sel suvel tegutsema vabatahtlikud päästjad, kes on saanud eri väljaõppe ja kel on hädaliste abistamiseks olemas vajalik varustus.
Vabatahtlikud hakkavad tegelema mere- ja järvepäästega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Soomes tegutseb vabatahtlike mere- ja järvepäästesüsteem juba 1897. aastast, siis Eestis tehakse alles esimesi samme selle loomiseks, kirjutab Vooremaa.
Eestis on vabatahtlike mere- ja järvepääste programmiga liitunud Lääne-Virumaa Vihula vald, Ida-Virumaa Toila ja Lohusuu vald ning Jõgevamaalt Mustvee linn ning koostööpartneriteks pilootsadamate Käsmu, Toila, Mustvee ja Lohusuu mere- ja järvepäästeühingud.
Peamiselt Euroopa Liidu rahade toel soetatakse Soomest neli paati, millest üks läheb Käsmu, üks Toila, üks Lohusuu ja üks Mustvee järvepäästeühingu käsutusse, meresadamad saavad natuke suuremad, Peipsi-äärsed sadamad natuke väiksemad paadid.
«Mustvees tegeleb Peipsil hättasattunute abistamisega eelkõige küll piirivalve, aga kui Lohusuus, Kalmal või Ninasis ja kusagil Kasepääst lõuna poole on valves ka paadiga vabatahtlik, siis võib abi olenevalt sellest, kus õnnetus juhtus, operatiivsemalt kohale jõuda,» rääkis projektiga seotud Mustvee linnapea Mati Kepp.
Lisaks paatide soetamisele tegeletakse ka ligi 30 vabatahtliku koolitamisega, koolitajateks on Väike-Maarja Päästekooli ja Eesti Punase Risti esindajad.
«Riigi poolt on olemas valmisolek toetada vabatahtlike tegevust selles valdkonnas ning päris ilma rahata poleks ka vabatahtlikel huvi kaasa lüüa. Vähemasti kütusekulu peaks saama kompenseeritud ja päästjate elukindlustus tagatud,» sõnas Kepp.
Projekti koordinaatori Ene Kalmuse sõnul täidavad Soomes vabatahtlikud umbes veerandi kogu riigi mere- ja järvepäästetööde mahust ning aitavad nii riigil kokku hoida umbes 40 miljonit eurot. Lisaks inimtööjõu toovad aga vabatahtlikud päästesüsteemi juurde ka kogemust: kohalikud entusiastid tunnevad ju oma kandi ilma- ja veeolusid kõige paremini.
Projekti VOMARE (voluntary maritime rescue - tõlkes vabatahtlik merepääste) eelarve on ligi miljon eurot ehk umbes 15 miljonit krooni, millest Eesti-poolne osa moodustab umbes neljandiku, enamik rahast pärineb Euroopa Liidu uuest Kesk-Läänemere programmist.