/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2023/09/04/15569690t1h838b.jpg)
Riigikontroll nentis oma värske auditi aruannet kokku võttes, et varasematel aastatel osutatud probleemid riigi eelarvestamisel on samaks jäänud.
Holm riigieelarve koostamisest: kui asi on kasutamiseks kõlbmatu, siis ta on kõlbmatu ja kõik (7)
Riigikontrolör Janar Holm on korduvalt toonitanud, et aastast aastasse tehtavad auditiintervjuud viitavad, et nn tegevuspõhist eelarvestamist võetakse ministeeriumides siiski jätkuvalt kui projekti, mida on vaja rahandusministeeriumi nõudel teha, kuid mille eesmärke ja saadavat kasu ei tunnetata – päriselu käib teiste formaatide põhjal.
«Tänasel tegevuspõhiseks nimetataval eelarvel ja selle täitmise infol ei ole tarbijaid. Paraku ei takista see tegelikkust eirates dokumendist dokumenti näidata uuele eelarveformaadile üleminekut kui edulugu, mis vajab ainult natuke kohendamist või uusi infosüsteeme,» nentis Holm.
«Ma ei ütle kindlasti seda, et tegevuspõhise eelarvestamise idealistlikud eesmärgid on põhjani valed,» lisas ta. «Me lihtsalt ei suuda seda reaalselt rakendada, see eeldaks täiesti teistsugust juhtimist ja mõtlemist. Reaalsuses pöörleb maailm teistmoodi.»
Holmi sõnul ole ka riigikogu liikmetel kuigi suuri nõudmisi sellele nn tegevuspõhisele eelarvele. «Muide, ka valitsus ei lähtu oma rahastusotsuseid tehes tegevuspõhisest eelarvepildist, vaid tegutseb praktilisemas maailmas. Seda praktilist pilti väärib minu hinnangul ka riigikogu kui eelarve vastuvõtja, avalikkusest rääkimata,» ütles Holm.
Ta lisas: «Pidev metoodika täiustamine ja infosüsteemide ehitamine siin ei aita – kui asi on kasutamiseks kõlbmatu, siis ta on kõlbmatu ja kõik.»
Riigikontroll tõdes, et ehkki valitsuse reservi tuleks kasutada erakorralisteks kulutusteks, eraldatakse sealt jätkuvalt raha tegevustele, mis peaks olema ettenähtavad. 2022. aastal kulutati valitsuse reservist korduvalt tegevustele, mis ei kvalifitseeru ettenägematuteks ja mida on võimalik ministeeriumide eelarvesse planeerida.
Näiteks tõi riigikontroll maksed «Film Estonia» toetamiseks, jäämurdeteenuse osutamisega seotud kulude katte, aga ka kulud riigipiiri ehituseks ja ülalpidamiseks, ravimite ostuks, avaliku teabe seaduse muutmisega seotud tegevusteks ja eestikeelse hariduse toetamiseks.
Holmi hinnangul ei ole rahaeralduste põhimõtted kooskõlas ka kehtivate õigusaktidega, kuna 16,6 miljoni euro eest on tehtud tagasiulatuvaid rahastamisotsuseid, milleks kinnitatud eelarve enam ei kehti.
Samalaadseid märkusi valitsuse reservi kohta on riigikontroll teinud aastaid.