/nginx/o/2012/03/23/1023260t1hdd73.jpg)
Kui riigil õnnestuks panna keskmine põhiharidusega piirdunud inimene omandama ka keskharidust, oleks inimese sissetulek elukaare jooksul nüüdisväärtuses keskmiselt 23 000 eurot suurem ja riik saaks täiendavalt 15 000 eurot maksutulu, selgub haridus- ja teadusministeeriumi uuringust.
Uuring «Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis» hindab õpingute katkestamisest tulenevaid kulusid inimesele ja ühiskonnale ja otsib võimalusi, kuidas vähendada õpingute katkestamist.
Uuringus võrreldi reaalset olukorda, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist hüpoteetilise olukorraga, kus õpingud ei oleks katkenud. Seejuures käsitleti kuludena neid tulusid, mis jäid hariduse omandamata jätmise tõttu saamata.
Samal moel käsitleti uuringus ka kõrghariduse taseme omandamata jätmisest tulenevaid kulusid. Viimased tulenevad saamata jäänud kõrgemast palgast, paremast tervisest või väiksemast survest riigieelarvele.
Uuringuga nenditi, et õpingute ebaõnnestumine on nii ühiskonna kui ka indiviidi jaoks olulisi kulusid tekitav probleem, mille lahendamisega tuleb tegeleda.
Uuring soovitab, et võimaliku uued poliitilised meetmed peaksid olema tehtud kujul, mis võimaldaks hiljem hinnata nende efektiivsust. Samuti on meetmete väljatöötamisel oluline tagada nende rakendumine plaanitud moel.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Tarkade Otsuste Fondi kaudu Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud uuringu viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.